Skip to content

Sulev Mõniste

Suursadam XX sajandi tuultes

    Sulev VahterMerele avatud maa, 2015, lk 49-54 Hiiumaa kirderannikul Sääre ja Kukka külade vahel paiknev Suursadam on sajandeid olnud Hiiumaa tähtsaim sadam. Eelkõige on tegemist põlise kaubasadamaga, mida kasutasid ühiselt mitme Hiiumaa mõisa laevad. Teisalt on ta soodsa varjulise asendi tõttu ka hea talvesa- dam ning lõpuks paik, kus 17. sajandi lõpust 20. sajandi keskpaigani tegutsenud laevaehitusettevõttes valmisid Baltimaade suurimad… Read More »Suursadam XX sajandi tuultes

    Peeter Vohu Hiiu Kalurist

      Peeter Vohu. Kalandus (Koguteos Hiiumaa, Kärdla 2015, lk 607-630)Väljavõtted ja täiendused Ain Tähiste Kalurikolhoosi aeg 14. märtsil 1961 ühinesidki kõik Hiiumaa kalurikolhoosid tervet rajooni hõlmavaks kalurikolhoosiks, mille nimeks sai Hiiu Kalur. Mõned päevad pärast Hiiu ühinemist moodustati Sõru (brigadir Theodor Pruul), Ranna (Valter Uuskar), Salinõmme (Johannes Maar), Sarve (Arno Pass), Suursadama (Erich Lahe), Kõrgessaare (Edgar Tarning) ja Kõpu (Heinrich Kasser)… Read More »Peeter Vohu Hiiu Kalurist

      Hiiu Kaluri lugu

        Ain Tähiste Hiiu Kalur on kõigi aegade suurim ettevõte Hiiumaal. XX sajandi kaheksakümnendate keskpaigaks ulatus töötajate arv 1394 inimeseni, mõnedes allikates nimetatakse koguarvuks ligikaudu 1700. Nõukoguliku defitsiidimajanduse tingimustes pidi kalurikolhoos ise hoolitsema kõige vajaliku eest, et elu oleks elamisväärsem ja tööd tehtud: ei piisanud laevastikust ja kaluritest- meremeestest. Tarvis oli ka oma sadamaid, automajandit, kalakombinaati, kapitaalehituse osakonda, mis andis keskmise… Read More »Hiiu Kaluri lugu

        Kiilu all on ookean

          Guido PaomeesHiiu Kalur 31.03, 15.04, 29.04, 14.05, 27.05 1987 Hiiumaa kalurid tegid Atlandil heeringapüügiga algust 1960. aastal, mil tolleaegne Ranna Kalur rentis Heeringapüügi Valitsuselt SRT-4244. Raskusi oli meeskonna komplekteerimisega ning esimene väljasõit hilines plaanitust. Alus anti kolhoosile üle 22. jaanuaril 1960. aastal ning järgmisel päeval lahkus laev Atlandile, kapteniks Georg Gorski. Esimene reis kestis aprilli alguseni – seega veidi üle… Read More »Kiilu all on ookean

          25 aastat kalakonserve Hiiumaal

            Ellen Karpa, meisterHiiu Kalur 11.07.1986 17. juunil 25 aastat tagasi oli kalatehases ärev-pidulikud hetked. Valmis sai esimene partii kalakonserve Hiiumaal. Kes siis viibisid konservitsehhi hälli juures sel päikesepaistelisel juunipäeval 1961. aastal. Kindlasti August Loomägi ja Vjatšeslav Vakker, Hiiumaa Kalakombinaadi peainsener ja direktor, kes mitu aastat juba varem olid muret ja vaeva näinud nii ehitusprobleemide lahendamise kui seadmete muretsemisega. Konservitsehhi sisseseade… Read More »25 aastat kalakonserve Hiiumaal

            1949. aasta aprillis

              Guido PaomeesHiiu Kalur 31.03.1989 Teada on, et Hiiu Kalur ei ole neljakümne aasta jooksul olnud ainukene kalastusega tegelev kolhoos saarel. Järgnevalt tahaks ühte koondada kalurikolhoosid, mis Hiiumaal olnud ja neid juhtinud esimehed. Kui veidi võrrelda kalurikolhooside asutamise daatumeid, siis hakkab silma nende perioodilisus. See oli tingitud meist viimasel neljakümnel aastal ülekäinud kampaaniatest, olgu see siis kartuli ruutpesiti panek või kolhooside… Read More »1949. aasta aprillis

              Lestapüügist Hiiumaal

                August MarilehtEesti Kalur, jaanuar 1981, lk 15-16 Aastal 1927 algas Hiiumaal lesta noodapüük mootorpaatidega ja turustamine Tallinna kalasadama kaudu. Püüdjad olid Suursadama ja Kärdla kalurid. Kalapaadid sel ajal olid 10-12 m pikad, tekitud ja 10-15 hj mootoritega. Paadimootorist oli tehtud ülekanne vintsitrummidele. millede abil noota veeti. Noodavedu toimus järgmiselt: algul lasti tugev ankur merre u 18 m sügavusele, edasi ankrutross,… Read More »Lestapüügist Hiiumaal

                Kalapaadid ja kalalaevad

                  Kalapaat Kalapaat (ka meripaat), väheldane, harilikult tekita veesõiduk, mida kasutatakse rannalähedases meres ja sisevetel kalapüüdmisel. Kalapaadi tüüp, suurus ja ehituse eripära olenevad püügiviisist ja paadi otstarbest. Merekalapaatidel on erinevalt sisevete, sealhulgas Peipsi kalapaatidest, alati kiil. Eesti väikseim, rannalähedasel püügil ääremeres kasutatav kalapaat on julla (lootsik, haabju), mille pikkus 3-4,9 m, laius 1,2-1,5 m, süvis umbes 0,5 m. Lootsikut kasutati õnge-… Read More »Kalapaadid ja kalalaevad

                  Kalapüügivahendid (kalapüünised)

                    Kalapüügivahendid Kalapüügivahendid ehk kalapüünised, erinevad vahendid kalade tabamiseks veekogudest. Ajalooliselt on kasutusel olnud mitmeid erinevaid vahendeid, milledest osa on vajunud unustusehõlma, osade kasutamine aga kas täielikult või osaliselt keelatud (ahing, lõhkeaine, mürgid, elektrikahv jms). Eestis kasutada lubatud püügivahendid on ära toodud ja defineeritud Kalapüügieeskirjaga (vastu võetud 16.06.2016 nr 65), milles püügivahendid jagatakse püügipõhimõtte järgi õngpüünisteks, allveepüügivahenditeks, nakkepüünisteks, lõkspüünisteks, kurnpüünisteks ja… Read More »Kalapüügivahendid (kalapüünised)

                    Püügiviisid

                      https://www.kalapeedia.ee Jääpüük Jääpüük, kalapüük jääga kaetud veekogust. Selle algelisemad vormid on kahvapüük jääaugust, kalade uimaseks põrutamine läbi jää (põrutamispüük) ja ahingupüük. Harvemini pannakse jää alla madalvette mõrdu (nt Kassaril, Matsalus, Noarootsis). Levinuim on jääpüük õngede, nootade ja eriti võrkudega. Õngedest kasutatakse söödaga (nt kirbuõng, tonka) ja söödata (sikuti) käsiõngi ja unda, harvem jadaõngi. Võrgupüügil tehakse jäässe võrgujada pikkuselt auke. Esimesest… Read More »Püügiviisid

                      Hiidlaste kalapüügivahendeist

                        Uudo KoolmeisterNõukogude Hiiumaa 2.07.1985 Merekalapüük tegeleb rannalähedastes vetes toitumis-, talvitumis- või kudemisrändel olevate kalade püügiga. Mõnel pool, nagu Hiiumaa randades, nimetati ja nimetatakse seda tänapäevani rannapüügiks. Püünistena on kasutatud võrke, mõrdu, seisevnootasid, traale, õngejadasid, bottengarne jt. Võrkpüünised ehk võrgud olid minevikus ühed kasutatavamad püünised. Kalaliikide järgi eristatakse räime-, kilu-, siia- ja lestavõrke. Võrk on püünis, mille olulisim osa on võrgust… Read More »Hiidlaste kalapüügivahendeist

                        Räimepüük minevikus

                          Uudo KoolmeisterNõukogude Hiiumaa 11.06.1985 Möödunud sajandi lõpupoole ja käesoleva sajandi algul, kui kohalik rannapüük Hiiumaa lääneranniku – Õngu, Haldi, Külaküla, Prahnu, Vanamõisa – kalameestele vähest saaki andis, suundus muist rannakülade mehi rändpüügile Lääne-Eesti, Saaremaa ja Pärnu lahe randadesse. Osa püüdis siiski kodurandades kogu püügiperioodi kestel. Aastasadu oli Läänemaa suurimaks kalapüügipiirkonnaks Matsalu laht ja selle ümbruskonna ääremeri. Kalarohkuse ja kalurite arvukuse… Read More »Räimepüük minevikus

                          Paadid veeti kaldale

                            Uudo KoolmeisterNõukogude Hiiumaa 10.01.1985 Kui sügisesene kalapüük lõppes, jäi veel paatide ja lotjade vedamine kaldale talvekorterisse. Paatide ja lotjade kaldalevedamise päev anti edasi suusõnaliselt perest peresse. Ajaliselt määras selle päeva kindlaks talv, mis kiirel sammul lähenes, ja kaldaäärsete kivide vahele hakkas tekkima jääkirmetis. Tavaliselt oli see pärast mardipäeva, kui kalapüük oli juba lõpetatud. Määratud päeva hommikul varase koiduga kogunesid pikkades… Read More »Paadid veeti kaldale

                            Sügisene kalapüük minevikus

                              Uudo KoolmeisterNõukogude Hiiumaa 15.11.1984 Nüüd tuletaksin meelde aasta ohtlikumat kalapüügiperioodi – sügispüüki – ohtlike tuulte, tormide, udude ja vihmadega ning isegi lume- ja rahetormidega. Eriti ohtlikud olid ootamatult tekkinud lääne-, loode- ja edelatormid. Hiiumaa läänerannikule käisid nad otse peale. Ka vanarahva tarkus ütleb: „Tõsine loet (loodetorm) alla kolme päeva järele ei jäta.“ Kui siis õnged merre jäid, olid neist pärast… Read More »Sügisene kalapüük minevikus

                              Suvine kalapüük minevikus

                                Uudo KoolmeisterNõukogude Hiiumaa 6.09.1984 Suvepüügi alguseks olid mõrrad merest välja toodud, adrust ja mudast puhastatud, hoolikalt kuivatatud ning parandatud ja panipaikades, mõrravaiad võrkmajja katuse alla laotud. Ka kevadpüügi suuresilmalised räimevõrgud pandi aita selleks määratud võrgukirstu. Võrkude parandamine jäi talveõhtuteks. Suvisesse kalapüügiperioodi, mis kestis jaanipäevast mihklipäevani, mahtusid kilupüük, maretapäevast (13. juulil) räimepüük, siia- ja lestapüük ning väiksemal määral augustis angerjapüük. Septembris… Read More »Suvine kalapüük minevikus

                                Muhust räime toomas

                                  Uudo KoolmeisterNõukogude Hiiumaa 17.07.1984 Seekord jätkaksin teemat sellega, kuidas hiidlased käisid Muhust räime toomas. Nagu päevad, kuud ega aastaajad pole ühesugused, nii ka aasta pole aasta sarnane. Kalamees ütleb aastate kohta: „Oli aastaid, kui kala tuli merest nagu kasukalt karvu, kuid oli ka aastaid, kus ei saanud kassigi karjuma.“ Et aga silgutünnid talveks tühjaks ei jääks, tuli nende täitmiseks leida… Read More »Muhust räime toomas

                                  Kevadine suurpüük minevikus

                                    Uudo KoolmeisterNõukogude Hiiumaa 9.05.1984 Kui meri vabanes jääkaanest ja jääalune kalapüük oli lõppenud, võiski kevadist suurpüüki alustada. Selleks ajaks oli uusi mõrdu ja võrke ning paate valmistatud ja olemasolevaid kohendatud, ka muu kalapüügiks vajalik varustus üle vaadatud ja valmis pandud. Hommikul ärgates oli kalamehel esimene asi vaadata mere poole, et näha, kas jää on öö jooksul lautrikivide vahelt liikuma hakanud… Read More »Kevadine suurpüük minevikus

                                    Kalapaadid

                                      Uudo KoolmeisterNõukogude Hiiumaa 20.04.1984 Kui mõrrad, võrgud, õnged, köied olid kõik valmis, pandi need korralikult rannas asuvasse võrgumajja. Mõrravaiad asetati veepiirile püramiidi. Nii jäid nad siia seniks, kuni püügimeri jääst vabanes. Et aga mõrdu, võrke, õngi ja kõike selle juurde kuuluvat püügikohale viia, oli vaja kalapaati. Järgnevalt räägimegi sellest. Kõige vanema paaditüübina on tuntud jämedast puutüvest õõnestatud künataolised paadid, nn.… Read More »Kalapaadid

                                      Kalapüügivahendite valmistamine minevikus

                                        Uudo KoolmeisterNõukogude Hiiumaa 20.03.1984 Et mõrdade ja võrkude kudumiseks mõrralõnga ja võrgulõnga (niiti) saada, pidi kalamehe pere suvel kanepit ja lina kasvatama, hooldama ja sügisel koristama ning töötlema. Kanep ja lina koristati põllult käsitsi kitkudes. Kiu eraldamiseks pandi lina mõneks nädalaks veekogusse likku. Leost võetud linapeod laotati lahtivõetult koplisse niidetud murule kuivama. Edasi järgnes kanepi ja lina töötlemine järgmiselt: rehetoas… Read More »Kalapüügivahendite valmistamine minevikus

                                        Talvine kalapüük jääaugust minevikus

                                          Uudo KoolmeisterNõukogude Hiiumaa 26.01.1984 Milline oli kalameeste talvine tegevus aastakümneid tagasi? Kui lainetav merepind tardus ja jää tõmbus üle kaugeleulatuva sinava vee, mängis talv oma vägeva võimuga peremeest. Rahu valitses nüüd mere kohal, jääväljal nägi silm kaugele ja seal, kus suve palavail päevil valgepurjelised laevad õõtsusid, oli näha talvist teed mõnekümne sentimeetri paksusel jääl. Rahulik oli talvine kalarand, kus kevadsuvisel… Read More »Talvine kalapüük jääaugust minevikus

                                          Hiiu mereasjandus

                                            Evald PastJooni Eesti mereasjanduse minevikust (Tallinn 1935) Ka Hiiu mereasjandus ulatub Krimmi sõjani, millal hiidlased oma niinimetatud „võrgulaevadega“ liikusid merel. Need võrgulaevad olid umbes 30 jala pikkused lahtised paadid. Pikemale reisile minnes pandi paadi külgedele lainte varjuks üks, kaks või kolm varulauda, millised kinnitati kuuseokstega. Need ei olnud küll päris veetihedad, kuid andsid siiski tormi puhul lainte vastu varju. Võrgulaeval… Read More »Hiiu mereasjandus

                                            Noppeid mereteedelt

                                              Bruno PaoMere kutset järgides. Hiidlased maailmameredel ajaloo keerdkäikudes (Koostaja Endel Lepisto. Klubi Pühalepa Vanamehed, 2020) Hiidlaste ja saarlaste esimene laev, mis võis sõita kõikidel meredel Kuressaare tolliametis registreeriti 9. juulil 1891 kolmemastiline kahvelkuunar „Koidula“, mis ehitati Võhma sadamas. Laeva omanikkudena on kirjas Hiiumaa elanikud Simmo Leisberg, Toomas Leisberg, Siim Pao, Simmo Onno, Peeter Hausberg (ka laeva ehitusmeister) ja Saaremaa elanikud… Read More »Noppeid mereteedelt

                                              Puulaevadest Hiiumaal ja Saaremaal 20. sajandi esimesel poolel

                                                Bruno Pao (kirja pandud 2008)Meretuulte keskel. Sündmused ja saatused (Koostas Endel Lepisto. Klubi Pühalepa Vanamehed, 2021, lk 11-13) Laevanduse ajaloost kuulub kõige pikem periood puulaevadele. Nende ehitamine otse mererannal oli jõukohane materjali kättesaadavuse ja kohaliku oskusteabe poolest. Puulaeva suurus sõltus metsamaterjali kvaliteedist, ehitajate majanduslikust kandejõust ja eesmärkidest, milleks laeva vajati. 1930. aastatel ehitati Lääne-Eestis suuremaid puulaevu, mis varustati 100-250 hobujõulise… Read More »Puulaevadest Hiiumaal ja Saaremaal 20. sajandi esimesel poolel

                                                Jegard Kõmmuse jäätee lood

                                                  Raamatust „Hiiumaa meremees jutustab II“ (Tartu 2021, lk 392-395) Jalgsi üle noore jää [1945–1947] Ootasime juba paar päeva, kui levis kuuldus, et Heltermaa naised olla tulnud villakottidega Hiiumaalt üle jää Kiltsi villavabrikusse villu kraasima. Villakotid olnud neil ree peal, mida nad endi järel mööda jääd olla vedanud. Inimesed otsustasid alustada järgmisel hommikul teekonda Hiiumaale, sest külm ilm püsis ning see… Read More »Jegard Kõmmuse jäätee lood

                                                  Jegard Kõmmuse meenutused II

                                                    Raamatust „Hiiumaa meremees jutustab II“ (Tartu 2021, lk 488-492, 582-587) Päästeoperatsioon [1948] Sel sügisel saadeti aurulaev Gustavi peale kapten Leppa asendama vana kaugesõidukapten Antson. Temalt võeti kaugesõiduluba ära sellepärast, et tema laevalt oli Rootsis jalga lasknud üks noor eestlasest tütarlaps, kajutiteenija. Ta rääkis hiljem, et selle tütarlapse oli laevale soovitanud Eesti kommunistliku partei tolleaegne esimene sekretär Nikolai Karotamm isiklikult. Rootsis… Read More »Jegard Kõmmuse meenutused II

                                                    Laevaühendus Heltermaa-Rohuküla liinil

                                                      Endel LepistoMaa ja mere vahel, 2018, lk 65-79 Aurik WARIAG Sellest laevast on teada vähe. Ehitatud 1853. aastal. Kuulus aurulaevaseltsile Mediator. Haapsalu-Heltermaa liinil sõitis 1856-1864. Kipper oli Simmo Pertov (snd 13. 12.1793 Saarnaki laiul, srn 5. 04. 1874 Heltermaal, maetud Kummistu kalmistule, tema hauatähis on säilinud tänaseni). Mõningail andmeil oli Pertov esimene hiidlane, kes pärast 25-aastast kroonuteenistust eluga Hiiumaale tagasi… Read More »Laevaühendus Heltermaa-Rohuküla liinil

                                                      Kas nii nad hävitasidki meie Saarnaki?

                                                        Aivar Viidik2014 Nii, nagu iga õige muhameedlane peab korra elus Mekas käima ja iga eurooplane Pariisis või Roomas, võiks ka iga hiidlane olla külastanud Tihu järvi ja Pihla raba, Tahkuna kaitserajatisi ja Lõimastu liivaluiteid, Ristna lõunaneeme ja Kaleste randa, Vanajõe orgu ja Kaibaldi nõmme, Kassarit ja Sääre tirpi, Sarve rannamaastikke ja muidugi laidusid. Kõigis neis paigus avaldub Hiiumaa ilu oma… Read More »Kas nii nad hävitasidki meie Saarnaki?

                                                        Jalutuskäik Tiit Leito elutöö varemetel

                                                          Ain TähisteHiiu Leht 22.10.2021 Viiskümmend aastat tagasi sai Tiit Leito oma kätesse hiigeltöö – rajada Hiiumaa laidude maastikukaitseala. Pea olematu ressursi ja nõukoguliku kidumajanduse tingimustes sai mees sellega hakkama. Saarnaki ja Hanikatsi talukompleksid tehti korda, maastikke hakati hooldama, taastati Pihlakare kalurionn, rajati looduse õpperadasid. Tänavu suvel sai ette võetud retk Saarnaki laiule. Pilt, mis linnulennult näib jätkuvalt kaunis ja idülliline,… Read More »Jalutuskäik Tiit Leito elutöö varemetel

                                                          Saarnaki kultuurilugu

                                                            Koostaja Tiit Leito, täiendused ja hetkeolukord Ain Tähiste Saarnaki asustamine Saarnaki on Väinamere laidudest üks esimesi, millel inimasustust mainitakse. Juba 1564. aasta ürikutes on märge Sarnake Jürgenist ja Marcus Jacobsonist peredega. 16. sajandi keskpaigast esineb juba mitmetes materjalides korduvalt nimetus „Saarnak“ erinevate variantides: 1587 Sarnaka, 1748 Sarnaago ja 1858 juba Sarnak. Hiljem elasid laiul juba ainult Saarnakid. 1973. aastal jäi… Read More »Saarnaki kultuurilugu