Skip to content

Laevaühendus Heltermaa-Rohuküla liinil

    Endel Lepisto

    Maa ja mere vahel, 2018, lk 65-79

    Aurik WARIAG

    Sellest laevast on teada vähe. Ehitatud 1853. aastal. Kuulus aurulaevaseltsile Mediator. Haapsalu-Heltermaa liinil sõitis 1856-1864. Kipper oli Simmo Pertov (snd 13. 12.1793 Saarnaki laiul, srn 5. 04. 1874 Heltermaal, maetud Kummistu kalmistule, tema hauatähis on säilinud tänaseni). Mõningail andmeil oli Pertov esimene hiidlane, kes pärast 25-aastast kroonuteenistust eluga Hiiumaale tagasi jõudis. Küllap oli ta vene kroonu teenistuses olles mereväes ja seetõttu tagasi jõudes juba Suuremõisa mõisniku teenistuses laevade peal.

    Aurik PROGRESS [I]

    Ehitatud Stockholmis 1864. a ja samal aastal ostetud Evald Aleksander von Ungern-Sternbergi (1824-1890) poolt Haapsalu-Heltermaa liinile. Pikkus 67 jalga, laius 14 jalga (1 jalg = 0,3 m). Oli liinil 1864-1895, tegi neli edasi-tagasi reisi nädalas. Kaptenid Peet Kimberg, Madis Kimberg.

    Aurik PROGRESS [II]

    Ehitatud Stockholmis 1895. a. Pikkus 23,2 m, laius 5,7 m, ruumi sügavus 2,4 m. Mahutavus 2290 kuupjalga. Oli Haapsalu-Heltermaa liinil 1895-1910. Tegi aeg-ajalt ka erireise kas Hiiumaa mõisnike või Kärdla kalevivabriku tellimisel. Algul oli kapteniks Madis Kimber, seejärel Gustav Oengo. Mõlemad Progressid müüdi Venemaale ja olid veel 1915. a Peterburis puksiiridena käigus

    Aurik HIIOMA

    Ehitatud 1890. a Soomes Turus Rosenberg & Co laevatehases. Pikkus 66,7 jalga, laius 15,8 jalga, süvis 6,5 jalga. Kandevõime 1000 puuda / 120 reisijat. Mahutavus 55,5 brt. Aurumasina võimsus 75 hj. Laev kuulus Hiiumaa Aurulaeva Seltsile, mida juhtis Emmaste parun Aleksander von Hoyningen-Huene. Aurik oli Esimese maailmasõja algul (juuli – detsember 1914) Vene kroonu kasutuses, 1915-1916 laevaseltsi kasutuses, 1917. aastal võeti jälle kroonu kasutusse. Saksa okupatsiooni ajal läks sakslaste kätte rendile, tegi Haapsalu – Heltermaa vahel reise kolm korda nädalas. 1920. aastate keskpaigani oli kapteniks Mihkel Vesmes, hiljem Johannes Tõkke. Laev lõpetas oma meretöö Suursadamas ja müüdi hiljem vanarauaks.

    Reisi-kaubaaurik GRENEN (SÕMERI)

    Ehitatud Taanis Helsingöris 1908. aastal. Pikkus 38,6 m, süvis 3,51 m. Jõuseade 360 hj, meeskonnas 15 inimest, reisijakohti 200. Hiiumaa Aurulaevaselts ostis laeva 1910. aastal senise liinilaeva Progress väljavahetamiseks. Esimese maailmasõja algul mobiliseeriti Venemaa Balti laevastikku. 1918. aasta veebruaris langes Tallinnas Saksa vägede kätte. 1919. aasta veebruarist Eesti Laevasõidu Ameti koosseisus saarte liinidel. 1938. aastal ostis G. Sergo & Ko Balti Päästeseltsi rannasõidulaevad. Greneni uueks nimeks sai Sõmeri ja jätkas samadel liinidel. 1940. aastal läks Eesti Riikliku Merelaevanduse koosseisu ja alanud sõjas sai Sõmerist Balti laevastiku transpordilaev VT-565. Sõja-aastad elas üle Leningradis. 1945. aastal toodi tagasi Eestisse, jätkas tööd Sõmeri nime all kuni 1951. aasta maini. Edasi oli tuukrite baaslaevaks, kanti maha 1954. a ja lammutati. Kaptenid läbi aegade: Gustav Oengo, Robert Roo, K. Noor, A. Schultz, A. Murdvee.

    Sõmeril on Hiiumaa ajaloos oma kurb roll 1949. aasta märtsiküüditamise ajal viidi küüditatud perekonnad Lehtmast ära Sõmeril.

    Reisiaurik VOLDEMAR (VLADIMIR)

    Vabadussõja ajal oli Eesti mereväe käes ja võttis osa sõjategevusest Narva rindel. Meeskonnas olid põhiliselt hiidlased eesotsas kapten Aleksander Männapsooga. Laeva kandevõime oli 90 brt, süvis 2,37 m. Pärast Vabadussõda läks laev Balti Päästeseltsile ja nimeks sai Voldemar. Alates 1922. aastast kasutas Balti Päästeselts laeva rannasõiduliinidel, eeskätt Hiiumaa liinil, kuna see oli olnud Johann Pitka soov juba siis, kui ta laeva algselt rentis Voldemar Horstilt. Laev lõpetas töö Eesti rannasõiduliinidel 1930. a. Kaptenid: A. Nittim, J. Tõsine, V. Rukholm.

    Reisiaurik LÄÄNEMAA

    Andmeid selle laeva kohta on vähe. Tallinna Laevaühisus ostis reisiaurikud Läänemaa ja Wirumaa 1911. aastal. Laevad hakkasid lisaks aasta varem ostetud Grenenile sõitma Hiiumaa liinil. Konkurentsi tingimustes pidas liinil vastu umbes kaks aastat. Läänemaast on veel teada, et ta tegi 26. juunil 1925 avarii Inglise kanalis, põrkas kokku Itaalia purjelaevaga. Kapten Priidu Onno. Sõitis hiljem Tallinna ja Pirita vahel.

    Reisiaurik WIRUMAA

    Läänemaa sõsarlaev. Oli Hiiumaa liinil samal ajal Läänemaa ja Greneniga. Edasine saatus teadmata. Sageli tekitab segadust see, et Tallinna Laevaühisusele ehitati Tallinna Sadamatehases 1921.-1922. aastal samanimelised teraskerega mootorpurjekad Läänemaa, Virumaa ja Harjumaa.

    Aurik VENDLUS

    Ehitatud 1885. aastal Inglismaal Sunderlandis J. L. Thompson & Sons laevatehases. Kogumahutavus 1826 brt, aurumasin 850 hj. 1885-1922 oli erinevate Inglismaa ja Norra laevafirmade omanduses erinevate nimede all. 1925. aastal läbis Norras klassiremondi. Nüüd oli laeval ka elektrisüsteem ja raadio saate-vastuvõtujaam, nagu kirjutas Postimees 24.10.1926. 1926. aastal ostsid laeva kapten Hans Sergo jt. Teada on, et 1926. aasta suvel oli laev Heltermaa-Rohuküla liinil, kapteniks Gustav Sergo. 2. veebruaril 1927 sõitis laev Taani väinades Rootsi ranniku lähedal karile, päästeti ja pukseeriti Göteborgi dokki. Pärast seda töötas kivisöe veol Inglismaa ja Taani vahel.

    Aurik ENDLA

    Ehitatud 1907. aastal Saksamaal Papenburgis. Pikkus 32 m, kandevõime 143 brt. Arvatavasti ostetud Riiga, kus sõitis jõelaevana Daugava suudmes ja tegi lõbusõite Riia lahel. Pärast Vabadussõja lõppu oli Eestis (tõenäoliselt sõjatrofeena) ja sõitis 1920. aastatel Heltermaa – Rohuküla liinil. 1930. aastatel sõitis põhjarannikul Loksa sadamast väljuvatel liinidel, peamiselt Tallinna. 1936. aastal müüdi riigi poolt erakätesse ja aasta hiljem lammutati vanarauaks 

    Sageli tekitab segadust samanimeline reisi- ja kaubaaurik Endla, mis hiljem sai tuntuks Kassari nime all. Oli suurem laev ja 1938. aastal sõitis Tallinn – Kärdla – Kuressaare – Pärnu

    Kuivastu liinil. Laeva uputas 10. detsembril 1939 Hiiumaast põhja pool nõukogude allveelaev Štš-323. Oli alanud Talvesõda.

    Aurik DAGMAR (VILSANDI)

    Ehitatud 1904. a Rootsis Göteborgis. Pikkus 36,6 m, laius 7,36 m, süvis 3,35 m, mahutavus 330 brt, aurumasin 516 hj. Balti Päästeselts ostis laeva Rootsist 1929. aastal. Hiiumaa liinil 1930. aastate teisel poolel koos Endla ja Greneniga. 1938. aastal läks Sergo & Ko omandusse ja sõitis Vilsandi nime. 1940. aastal läks Eesti Riiklikule Merelaevandusele. 1941. aastast Balti laevastiku koosseisus, transpordilaev nr 567. Osales taganevate nõukogude vägede ja varade evakueerimisel Tallinnast Leningradi. Hiljem viidi Laadoga järvele. 6. aprillil 1943 uppus jää survel. Tõsteti üles ja remonditi, kuid reisilaeva temast enam ei saanud. Kaptenid: V. Rukholm, R. Rosen, A. Jaakson.

    Aurulaev GUSTAV (HAAPSALU)

    Ehitatud 1899. aastal Taanis Kopenhaagenis. Pikkus 28,66 m, laius 5,52 m, süvis 2,31 m, aurumasin 245 hj. Laeva omanik oli aurulaevaühing Nakskov ja laeva nimeks Sif. 1929. aastal ostis laeva Sergo & Ko, uueks nimeks sai Gustav. Oli 1930.-1940. aastatel üheks peamiseks laevaks Heltermaa – Rohuküla liinil 1940. aastal lõpul läks N. Liidu sõjaväe kätte transpordilaevaks. 3. septembril 1941 sai Saaremaa lähistel Kõiguste lahes Saksa lennukipommi tabamuse ja uppus. 1942. aastal tõsteti sakslaste poolt üles, remonditi ja toodi jälle Heltermaa – Rohuküla liinile. 1944. aastal läks üle Eesti Riiklikule Merelaevandusele, jätkas tööd samal liinil. 1948 aastal nimetati ümber Haapsaluks ja sõitis liinil kuni 1954. aastani. Aasta hiljem kanti maha. Kaptenid: Priidik Kokla, Edvin Vähejaus. Gustav on jätnud oma jälje ka Eesti kultuurilukku – nimelt tõi Gustav 1946. aastal Kroonlinnast kodumaale Lydia Koidula põrmu. Gustavi makett on välja pandud Heltermaa sadamahoones.

    Postipaat VORMSI

    Oli Heltermaa – Rohuküla liinil posti ja reisijate veol 1945. aastal Võttis peale kuni 20 reisijat Kolmeliikmelises meeskonnas oli kipper ja kaks motoristi. Kipper oli Poots, hiljem Vaks.

    Reisi-kaubaaurik HANSI

    Ehitatud 1905. aastal Rootsis Oskarhamnis. Omandati Sergode poolt 1932. aastal. Pikkus 20 m, laius 6,4 m, süvis 2,9 m, mahutavus 212 brt, reisijakohti 225. Teise maailmasõja ajal oli Laadoga järve flotilli koosseisus, 1945. aastal toodi tagasi Eestisse. Aastatel 1945-1948 oli korduvalt Heltermaa – Rohuküla liinil nii reisijaid kui kaupa vedamas. Kapteniks oli Pöitel. 1947. aastal sõitsid tüürimeestena hiidlased Jegard Kõmmus ja Bernhard Mikk.

    Aurik KUMARI

    1937. aastal sõitis Tallinn – Narva-Jõesuu – Kotka liinil. 1940. aastal Tallinn – Leningrad ja Tallinn – Kotka liinil. Augustis 1941 oli Tallinnast evakueeruva laevakaravani koosseisus, pääses miiniväljadest tervelt läbi ja jõudis Leningradi. Sõja ajal oli koos mitme teise Eesti laevaga Laadoga järvel. 1945. aasta lõpus toodi tagasi Eestisse. Kuni 1947. aastani sõitis korduvalt Heltermaa – Rohuküla liinil koos aurikuga Vormsi. Kapten: Teng. Tüürimees Jegard Kõmmus.

    Vedurlaev LEIGER

    Pandi Heltermaa – Rohuküla liinile 1928. aasta talvel (nagu näitab sõiduplaan), kuna raskete jääolude tõttu oleks navigatsioon liiga vara katkenud. Kõik sellised vedurlaevad (puksiirid) omasid ka jääklassi. Seega ei ole meie tänane diisel-elektrijõul töötav moodne parvlaev Leiger esimene sellenimeline Hiiumaa liinil.

    Mootorlaev TRAKTORISTKA

    Raudbetoonist kerega laev, ehitatud arvatavasti Saksamaal. Laeval oli dirižaabli (!) mootor. Saadi Saksamaalt 1946. aastal sõjakahjude hüvitamise korras ja vedas 1940. aastate lõpus kaupa saarte liinidel, sealhulgas ka Heltermaa-Rohuküla liinil. 1952. aastal sõitis Naissaare juures madalikule. Päästetööde ajal surusid kivid laeva kere katki ja laev uppus. Kapten: Kail.

    Aurik VORMSI

    Väidetavalt vanim Hiiumaa liinil sõitnud laev, ehitatud 1866. (?) aastal. Teise maailmasõja ajal oli Laadoga flotillis. Heltermaa – Rohuküla liinil 1946.-1947. Jäi 1948. aastal seisma ja 1954. aastal kanti maha.

    PRAAM NR 1

    Oli kolm sõsarlaeva: nr 1, nr 2 ja nr 3. Kaks pontooni, mis omavahel ühendatud sillaga. Roolikamber ja neli jõuseadet olid ahtris. Sõitis ainult ilusa ilmaga. 1946. aasta esimesel poolel oli Heltermaa – Rohuküla liinil kaupade ja ka autode üleveol. Hiljem koos mootorlaevaga Merkuri Virtsu – Kuivastu liinil. Praamid nr 1 ja nr 2 olid ekspluatatsioonis kuni 1958. aastani. Praam nr 3 läks põhja aurik Maia päästmisel.

    Mootorpurjekas JAEN TEÄR

    See kolmemastiline barkantiin ehitati 1926. aastal Saaremaal Papissaares. Nime sai laev omanike, vendade Julius ja Karl Teäri isa Jaeni (1854-1925) järgi. Pikkus 29,7 m, laius 9,7 m, süvis 4,4 m, mootor 160 hj. 1945. aastal oli kaubaveoliinil mandri ja Hiiumaa ning mandri ja Saaremaa vahel. Sama aasta detsembris, jõulu esimesel pühal, hakkas ülesõidul Saaremaale lekkima, kuna laeva kere ei pidanud tekkinud jää survele vastu. Laev uppus Vahemadala juures, meeskonna päästis appi tõtanud aurik Salmi.

    Aurik SALMI (NORMAND)

    Ehitatud 1885. aastal Hollandis Rotterdamis. Pikkus 35,4 m, laius 6,1 m, süvis 2,5 m, aurumasin 26 hj, kiirus 8 sõlme. Osteti Eestisse 1937. aastal ja sai nimeks Salme, 1939. aastast Salmi. Laev natsionaliseeriti 1940. aastal Eesti Riiklikule Merelaevandusele. Sõja algul mobiliseeriti N. Liidu sõjalaevastiku koosseisu, aga laevakaravani Tallinnast lahkumisel jäeti maha. 1945. aasta sügisel vedas kaupa saartele koos mootorpurjekaga Jaen Teär. Edasine saatus teadmata.

    Abilaev NARVA

    Aastatel 1945-1947 oli mandri ja saarte vaheline laevaliiklus tihe, seda eriti kaubaveo osas. Narva oli üks laevadest 1945. aasta sügisel Heltermaa – Rohuküla liinil Kapten: Meiusi Emmastest.

    Mootorpurjekas HELGA

    Kuulus peale Teise maailmasõja lõppu Haapsalu kalakombinaadile ja sõitis sageli Haapsalust Suursadamasse, kuna seal oli kalakombinaadi tootmispunkt. 1945. aasta sügisel asendas Heltermaa – Rohuküla liinil postipaati Vormsi, eeskätt reisijate üleveol. Kapteniks oli Konstantin Vilu. Meeskond koosnes põhiliselt hiidlastest, kellest mõni on meie keskel veel tänagi.

    Mootorpurjekas KODU

    Ehitatud 1931. aastal Saaremaal Johannes Telliskivi käe all. Pikkus 23,7 m, laius 6,9 m, kandevõime 87 brt, mootor 55 hj. 1945. aasta sügisel oli kaubaveoliinil mandrilt Heltermaale. Kapten: Poots.

    Mootorlaev FARVATER

    Laevast on teada suhteliselt vähe. 1950. aastatel vedas kaupa ja autosid Rohukülast Heltermaale. Kapteniks oli Põllu (arvatavasti hiidlane).

    Aurik KABONA

    Aastatel 1945-1950 käivitati palju erinevaid laevaliine: regulaarne ühendus mandri ja saarte vahel ning mitmeid liine väljumisega Tallinnast. Eesti Riiklikul Merelaevandusel ei jätkunud omal laevu, seetõttu renditi aluseid juurde. Heltermaa – Rohuküla liinile tuli 1947-1948 suveperioodiks kaupa vedama Kabona. Arvatav rendikoht oli kas Balti Riiklik Merelaevandus (Leningrad) või Läti Riiklik Merelaevandus (Riia). Laev oli rendil kuni 1951. aastani. Samanimeline, palju uuem ja suurem mootorlaev oli Eesti Riiklikul Merelaevandusel ka 1950.-1970. aastatel. Kapteniks Arno Kask, hilisem Eesti Riikliku Merelaevanduse ülem.

    Praam KUIVASTU

    Esimene parvlaev Heltermaa-Kuivastu liinil 1947-1957. Saadud Saksamaalt sõjakahjude hüvitamise korras. Tekil olid raudteerööpad, seega oli algselt vedanud ka vaguneid. Võttis peale 5-7 väiksemat veoautot. Reisijate ruumi laeval ei olnud. Kapteniteks hiidlased Bernhard Mikk ja Edvin Vähejaus. Hiljem viidi Leningradi ja kapten Vello Salusoo nägi Kuivastut veel 1967. aastal liikumas ühes sealses laevatehases.

    Aurik OSTROV

    Teada on, et see oli puukerega aurik. 1952. aasta suvel asendas Heltermaa – Rohuküla liinil Kuivastut remondi ajal. Arvatavasti vedas kaupa, mitte autosid.

    Mootorpurjekas DELFIN

    Oli Heltermaa – Rohuküla kaubaveoliinil 1949. aasta sügisel. Delfin oli sõja ajal olnud koos teiste Eesti laevadega Laadogal ja toodi Eestisse tagasi 1947 aastal.

    Parvlaev VORMSI

    Ehitatud jõelaevana 1975. aastal Volgogradis. Põhiliin oli Rohuküla – Sviby. Jääklassi ei omanud. 1998. aasta suvel sai seoses väga madala veeseisuga loa tulla Heltermaa – Rohuküla liinile abiks, sõitis ainult sobiva ilmaga, 1. augustiks oli teinud 67 reisi. Kaptenid: Aleksei Seppen, Ilmar Kolk, Juri Iljin.

    Jõelaev BALTIJETS

    Oli aastatel 1954-1956 suveperioodil koos jõelaevaga Morjak reisijate üleveol Heltermaa – Rohuküla liinil. Sõitsid liinil eriloa alusel ja reiside toimumine sõltus väga suurel määral ilmast. Ilusa ilmaga kestis ülesõit 40-50 minutit. Lahkus liinilt pärast esimeste Sõprus-tüüpi praamide tulekut. Sõitsid mõnda aega koos Morjakiga Tallinn – Aegna ja Tallinn – Pirita liinil.

    Jõelaev MORJAK

    Vt jõelaev Baltijets. Kaptenina sõitis neil jõelaevadel lisaks vene rahvusest meestele ka Edvin Vähejaus.

    Praam SÕPRUS

    Ehitatud 1956 aastal Leningradis laevaehitustehases nr 194. Oli esimene laev kuuelaevalisest seeriast (projekt 722), mis telliti spetsiaalselt ühenduse pidamiseks mandri ja Lääne-Eesti saarte vahel. Pikkus 45,6 m, laius 11 m, süvis 2,9 m, kandevõime 490 brt, peamasin 2 x 300 hj. Reisijakohti erinevatel andmetel 100-170. Tekil 10 veoautokohta või 30 sõiduautot. Omas jääklassi, kuid suhteliselt väikese võimsuse tõttu ei olnud tugevamas jääs eriti efektiivne. Sõitis algul Heltermaa – Rohuküla liinil, kuid 1957. aasta veebruaris läks Virtsu – Kuivastu liinile, kus jäigi paljudeks aastateks üheks põhilaevaks kuni uute suuremate parvlaevade tulekuni. 1980. aastate teisel poolel sõitis Pärnu – Kihnu liinil. Kapten A. Kumari. Kaptenina on sõitnud teiste hulgas ka Vello Salusoo.

    Praam SUURUPI

    Valmis 1957. aastal Sõpruse-seeria laevadest teisena ikka samas Leningradi laevatehases nr 194. Alustas kapten Bernhard Miku juhtimisel teed tehasest Eesti poole 25. mail 1957 ja asus liinile sama aasta augustis. Oli Hiiumaa liini põhilaev palju aastaid. Kaptenid: Bernhard Mikk, Nikolai Komissarov, Zarudnõi, Väino Tammissaar (hiljem Virtsu – Kuivastu liinil Tehumardi kapten). 1959-1977 oli kapteniks legendaarne Kaljo Põdder, keda meenutavad hea sõnaga paljud vanema põlve hiidlased. 31. augustil 1957 ilmus ajalehes Nõukogude Hiiumaa sõnum Suurupi saabus: Kolmapäeval ootas mandrile sõitjaid rõõmus üllatus – sadamas seisis uus liinilaev Suurupi, milline pidas esimest päeva ühendust Heltermaa ja Rohuküla vahel. Pardale astus 100 inimest, kes kõik leidsid mugavad istekohad kolmes avaras reisijatekajutis. Uudistamist oli siin palju. Küsiti üht-teist meeskonnaliikmetelt ning vaadati ringi omal käel. Ja et hiidlasel öeldakse olevat silmad sõrme otsas, siis ei jäetud proovimata ka ühtki elektrilülitit, veekraani ega kapiust. Hiljem oli ühiseks otsuseks: uus laev on mugav ja ruumikas. Selles on istekohad 100 reisijale ning tekile võib mahutada keskmiselt 16 autot. Esimesel päeval teenindas Suurupi 180 reisijat, sõidutas üle 32 autot, tõi Hiiumaale 10 tonni mitmesugust kaupa.

    1977. aastal, kui Suurupi oli liinil olnud 20 aastat, ilmus Nõukogude Hiiumaas F. Kahari artikkel, kus muuhulgas kirjas mõned arvud üleveomahtude kohta-

    Kaupade vedu 1957. a 49 900 t, 1976. a 470 100 t.

    Reisijate vedu 1957. a 31 233, 1976 a 135 097.

    Praam VIIMSI

    Nagu eelnevadki sõsarad ehitatud Leningradis 1959. aastal, Hiiumaa liinile tuli 1963. aastal Kaptenid: N Zaginaiko, Bernhard Mikk, Motšalov, Kippel, alates aprillist 1966 kuni 1983. aasta lõpuni Vello Salusoo. 1967. aasta sügisel oli kuu aega liinilt ära, vedas Leningradist küttepuid Hoglandile (Suursaarele). Pärast Hiiumaa liinil töö lõpetamist suunati 1984. aastal Äänisjärvele (Onega) meremärkide paigalduslaevaks, teeb seda tööd tänaseni.

    Praam SEVERODVINSK

    Neljas laev Sõprus-seeriast, ehitatud Severodvinski tehase Sevmaš ja valmis juulis 1958. Töötas kuni 1965. aastani Arhangelskis Dvina jõel, seejärel anti üle Eesti Riiklikule Merelae-vandusele Heltermaa – Rohuküla liinil sõitis suhteliselt lühikest aega, põhiliselt teiste laevade (Suurupi, Viimsi) asendajana. Laevast kujunes omamoodi trahvirood, kuhu suunati tööle mehi, kes ühel või teisel moel (eeskätt napsuga) olid patustanud. Sellele laevale kuulub ka Virtsu – Kuivastu liini tõsisema avarii au. 1987. aastal anti laev üle Leningradi Loode Veebasseini käsutusse, hiljem Volga-Balti kanali administratsioonile, kodusadamaks sai Schlüsselburg. Aastal 2016 oli ikka veel rivis sama nime all. Kaptenid: Kaznatšejev, Surovtsev, Sobolski, Dolski.

    Praam-jäälõhkuja VOHILAID

    Esimene nn laid-tüüpi parvlaevadest. Ehitatud Riias 1983. aastal. Pikkus 49,9 m, laius 12,8 m, süvis 3,1 m, kandevõime 819 brt, kiirus 10 sõlme. Jõuseade diisel-elektriajam 3 x 640 hj. Kõik laid seeria laevad olid projekteeritud raske soomustehnika vedamiseks vajadusel. Liinile tuli 1984. aasta jaanuaris. Kaptenid: Vello Salusoo, Ilmar Kokk, Olev Lahe, U. Jõeäär. 1998 aastal kanti maha ja läks vanarauaks.

    Parvlaev HIIUMAA

    Ehitatud 1966. aastal Taanis. Esimene tänapäeva mõistes mugavustega reisijatele mõeldud laev Heltermaa – Rohuküla liinil. Süvis alla 3 m. Laeval oli alumiiniumkere ja puudus jääklass. Liinil alates 1. maist 1985. Mahutas 28 autot ja 175 reisijat. Autoteki kõrgus 3,5 m, seega suuremaid veokeid peale ei võtnud. Kaptenid: Osvald Kippel, Oleg Mahov, Aidar Lees-Leesma.

    Praam-jäälõhkuja HARILAID

    Laid-seeria teine laev, ehitatud Riias 1984. aastal. Sõitis peamiselt Virtsu – Kuivastu liinil. 1998. aastal Heltermaa – Rohuküla liinil, asendas Ofeliat remondi ajal. Kaptenid: Rein Sakkarias, Ain Pulk, Ants Mets jt.

    Praam-jäälõhkuja AHELAID

    Laid-seeria kolmas laev, ehitatud Riias 1986. aastal. Heltermaa – Rohuküla liinile tuli 1986. aasta mais. Kaptenid: Grigori Põrh, Nikolai Borzdõh, Viktor Rohtla, Leon Uisk. 1997. aastal vahetati laeva elektroonikaseadmed kaasaegsemate vastu. Samast aastast kapteniks Vello Salusoo. Aastal 2000 müüdi laev Kanadasse ja sai uueks nimeks Nonia. Pärast paariaastast kasutamist tunnistati siiski kõlbmatuks ja kanti maha.

    Praam-jäälõhkuja KÕRGELAID

    Laid-seeria neljas ja ühtlasi viimane laev. Ehitatud Riias 1987. aastal, samal aastal tuli liinile. Teiste laid-tüüpi laevadega võrreldes oli parem jääoludes tänu erisulamist vindile ja kahele roolilehele. Laeval oli ka tolle aja parim tehnika. Koos Harilaiuga oli siinsetel liinidel kasutusel veel lähiminevikus. Kaptenid: Väino Varatu, Peeter Murik, Viktor Rohtla, Vello Salusoo.

    Parvlaev REGULA

    Ehitatud 1971. aastal Saksamaal Papenbergis Meyer Werfti laevatehases. Pikkus 71,2 m, laius 16,3 m, süvis 4,2 m. Mahutab 105 autot ja erinevatel andmetel 400-600 reisijat. Alustas sõite Taani ja Rootsi vahel Helsingborg – Helsingöri liinil 1971 aastal. Aastast 1980 oli laeva omanik Scandinavia Ferryline. 1995. aastal jäi laev seisma ja müüdi 1997. aastal Saaremaa Laevakompaniile (SLK). 1. juulist 1997 Virtsu – Kuivastu liinil. 2016. aastal omandas laeva riigifirma TS Laevad. Regula oli kuni 2017. aasta alguseni Heltermaa – Rohuküla liinil üheks põhilaevaks. Praegu TS Laevade reservlaev. Vaatamata mitmele omanikuvahetusele on laeval ehitamisest saadik sama nimi. Kaptenid: Tiit Leis, Väinu Varatu.

    Parvlaev OFELIA

    Ehitatud 1968. aastal Saksamaal Kröger Werf laevatehases. Pikkus 74,3 m, laius 16,3 m, süvis 3,8 m. Kogumahutavus 3638 brt. Jõuseade 2354 kW. Mahutas 100 autot ja 800 reisijat. Saaremaa Laevakompanii ostis laeva 1998. aastal. Lisaks mandri ja saarte vahelistele liinidel oli 2006-2007 ka Sillamäe – Kotka liinil 2012. aastal müüs SLK laeva Portugali firmale Roris Maritime Co Ltd. Laev alustas uue nime Tuizidi all tööd Aafrikas Angoola rannikuliinidel. Laeva uus lipuriik on Saint Kitts ja Nevis.

    Parvlaev SCANIA

    Ehitatud 1972. aastal Taanis Alborg Werf laevatehases. Pikkus 74,1 m, laius 16,5 m, süvis 3,8 m. Jõuseade 2648 kW. Mahutas 80 autot ja 800 reisijat. Esimene automaatrooliga Väinamere parvlaev. Omanikud Rederi AB Öresund (1972-1996) ja Scandlines AB (1996-1999). Saaremaa Laevakompanii ostis laeva 2000. aastal. Aastatel 2000-2005 oli nii Heltermaa – Rohuküla kui Virtsu – Kuivastu liinil. Aastatel 2005-2008 sügisest kevadeni Heltermaa – Rohuküla liinil, suvel Mõntu – Ventspilsi liinil. Sügisest 2008 kuni 15 märtsini 2010 Heltermaa – Rohuküla liinil. 2010. aastal müüdi laev Itaaliasse. Kaptenid Jaak Kärm ja Otto Ojamaa.

    Parvlaev ST. OLA

    Ehitatud 1971. aastal Saksamaal Meyer Werfti tehases. Mahutas 110 autot ja 480 reisijat. 1982-1991 sõitis Rootsis Ecerö – Grisslehamni liinil. 1992. aastal nimeks St. Ola. Saaremaa Laevakompanii ostis laeva 2002. aastal. Vahepeal oli ka rendil Islandi ja Fääri saarte vahelisel liinil. 2017. aastal müüdi Itaaliasse ja jätkab sõitu Vahemerel Medmar Giulia nime all.

    Parvlaev MUHUMAA

    Esimene kolmelaevalisest seeriast, mis ehitati Saaremaa Laevakompanii tellimisel ühenduse pidamiseks mandri ja suursaarte vahel. Korpus pandi kokku Western Shipyardi laevatehases Klaipedas. Valmis ehitati Fiskerstrand BLRT AS laevatehases Norras. Pikkus 97,8 m, laius 18 m, süvis 4 m. Jõuseade 5600 kW, kogumahutavus 5233 brt. Jääklass 1A. Mahutab 160 sõidukit ja 690 reisijat. Alustas tööd Heltermaa – Rohuküla liinil 15. märtsil 2010. Kaptenid: Ain Pulk, Aidar Lees-Leesma.

    Parvlaev SAAREMAA

    Seeria teine laev sai valmis 2010. aasta juunis ja asus Virtsu – Kuivastu liinile. Heltermaa – Rohuküla liinil on sõitnud asenduslaevana. Kaptenid: Ain Pulk, Otto Ojamaa, Andres Saat. Muhumaa ja Saaremaa läksid Saksamaale Elbe suudmesse Cuxhaven – Brunsbüttel liinile, uud nimed Grete ja Annamaria.

    Parvlaev HIIUMAA

    Seeria viimane laev valmis 2011. aasta juunis ja tuli peagi Heltermaa – Rohuküla liinile. On olnud mõlemal liinil. Kuni 2017. aasta oktoobrini rentis laeva Saaremaa Laevakompaniilt riigifirma TS Laevad, peamiselt üleveovõimekuse tagamiseks Virtsu – Kuivastu liinil. Tänaseks on laev müüdud (või renditud) Saksamaale. Kapten: Tõnu Kreos.

    Parvlaev LEIGER

    Ehitatud Türgis Sefine laevatehases, vette lasti 1. märtsil 2016. Jõudis Eestisse 10.12.2016. Pikkus 114 m, laius 19,7 m, süvis 4,0 m. Mahutab 150 autot ja 700 reisijat. Jääklass 1A. Heltermaa – Rohuküla liinile tuli 2016. aasta 22. detsembril. Kaptenid: Tiit Juursalu, Aidar Lees-Leesma.

    Parvlaev TIIU

    Lasti vette 29. aprillil 2016. Jõudis Eestisse 2. aprillil 2017. Heltermaa – Rohuküla liinil 2016. aasta mai lõpust. Kaptenid: Kuldar Kiviroo, A Suurhans.