Skip to content

25 aastat kalakonserve Hiiumaal

    Ellen Karpa, meister
    Hiiu Kalur 11.07.1986

    17. juunil 25 aastat tagasi oli kalatehases ärev-pidulikud hetked. Valmis sai esimene partii kalakonserve Hiiumaal.

    Kes siis viibisid konservitsehhi hälli juures sel päikesepaistelisel juunipäeval 1961. aastal.

    Kindlasti August Loomägi ja Vjatšeslav Vakker, Hiiumaa Kalakombinaadi peainsener ja direktor, kes mitu aastat juba varem olid muret ja vaeva näinud nii ehitusprobleemide lahendamise kui seadmete muretsemisega.

    Konservitsehhi sisseseade paigaldamisel ja töökorda seadmisel oli nende kindlaks abimeheks töökoja juhataja Etser Regi.

    Esimeseks tsehhijuhatajaks oli tubli naine Pärnust – Olga Borissova. Tsehhi tehnoloogiline personal oli äsja Tallinna Kalandustehnikumi lõpetanud neidudepere: Heli Roosmägi, Tiia Jerlei, Esta Selke.

    Esimesteks tsehhi seadmete reguleerijaks olid Aare Kimber ja Eino Mets, kes on oma ametile tänaseni truuks jäänud ja teeninud ära kõigi kaastöötajate lugupidamise.

    Tsehhi töölised olid nii ümbruskonna kui ka Viskoosasse elama asunud noored energilised inimesed, kes raskusteta kohanesid tsehhi range töökorraga ja sanitaarnõuetega.

    Tööliste arv tsehhis, kui allakirjutanu 1962. a tööle asus, ei olnud väiksem praegusest. Mäletan, et brigadir koostas kuu lõpus töökäsu 60–70 kalarookijale ja kümnele meestöölisele.

    Kalapakkijad, praadijad, kastmekeetjad, sulgejad ja steriliseerijad olid kõik eelnevalt ametit õppinud oskustöölised, kes ainult oma erialal töötasid. Tänapäeval on tsehhis kõik samad erialad olemas, kuid kastmekeetja oskab samal ajal veel sulgejana töötada, blanšeerida või koguni steriliseerida.

    [Sõnaseletus Vikipeediast: Blanšeerimine (prantsuse keeles blanchir ’valgendama’) on toiduainete (enamasti puu- ja köögiviljade, samuti mõnda liiki kala) lühiajaline (mõnekümnest sekundist mõne minutini) töötlemine („kuumehmatamine“) keeva vee või auruga ning järgnev külma vee all kastmine keemisprotsessi kiireks peatamiseks.]

    Vanemad ja tublid tsehhi töölised, kes juba 25 aastat tsehhis, on Viive Valk, Aile Mäns, Ella Kattel, Elvi Käär, Elje Valk, Vaike Küttim.

    Kuni pensionile minekuni töötas tsehhis steriliseerijana Eha Vakker, tubli ja kohusetruu inimene, ka esimese konservide partii steriliseerija.

    Soustikeetjana alustaks Ella Laaneorg. Tubli ja hakkajana lõpetas ta meistrite kursused ja töötas hiljem tsehhis vanemmeistrina.

    Esimeseks toodanguks oli Praetud räim tomatikastmes.

    Algusaastate konservide sortiment oli mitmekesine. Tasub meenutada väga nõutavat kaupa Praetud kalakotlett tomatikastmes, Praetud räim õlis, Suitsutatud räim õlis, Sprott õlis ning Balti sardiinid õlis kilust. Isegi külmutatud säinast ja siiga kasutati konservide tooraineks. Praegu on väga piinlik meenutada, et praadisime siiga tomatikastmesse pakkimiseks.

    Esimene praadimispliit oli väga algeline, paneeriti käsitsi, sulgemismasinal käis kaante markeerimine käsitsi, külmhoones meenuvad väga rasked kiirkülmakärud. Aja jooksul on paljud seadmed täiustunud, uute vastu välja vahetatud. Tänaseni on aga tsehhile truuks jäänud steriliseerimise programmregulaatorid.

    Algusaastade päevatoodang oli muidugi väike, mõni tuhat toosi. Kvaliteet seevastu tänasest kõrgem. Eriti hästi teab sellest rääkida esimene konservitsehhi meister ja hilisem keemik, laboratooriumi kauaaegne töötaja Tiia Vaks. 25 aasta jooksul on Riiklikule Standardile lisandunud lugematu hulk igasugu lubatud kõrvalekaldumisi esialgsest normist ikka toodangu mahu suurendamise nimel. Kvaliteeti pole need tõstnud.

    Seitsmekümnendate aastate algul ulatus konservitsehhi aastatoodang koos preservidega 3,5–4,0 miljoni tingtoosini, millest sprotid moodustasid ligemale ühe miljoni. Hiiumaa Kalakombinaadi sprotitoodang suurenes tunnel-tüüpi suitsuahjude ehitamise tulemusena ning trio-liini paigaldamisega. Sel ajal alustas tööd kalakonservitsehhis äsja TPI lõpetanud Jüri Padu.

    Suure pöörde kalakonservide tootmisse tõi 1975. aastal üleminek Hiiu Kaluri juhtimise alla. Paigaldati suure tootmisvõimsusega blanšeeritud kalakonservide tootmisliin. Tööd tsehhis alustas blanšeeritud toodangu spetsialist Mati Kiivit.

    Teine hinnatav, täielikult mehhaniseeritud tootmisliin paigaldati kalapasteet Laine valmistamiseks. Kui pasteediliini päevatoodang ulatub 10-15 tuhande toosini, siis blanšeerimisliini võimsus kahe vahetusega töö korral on 69-70 tuhat toosi.

    Käsitsi kalarookijate toodangule annavad tubli lisa saksa kalarookimismasinad. Kümne aastaga on nende töö kvaliteet küll halvenenud tagavaraosade puuduse tõttu.

    Uutest tootmisliinidest rääkides ei saa märkimata jätta möödunud aastal paigaldatud kolme külmkala sulatusseadet ning suruõhuga töötavat rappideliini.

    Praadimispliit on läbi teinud suured tehnilised muutused. Möödunud suvel paigaldatud praadimisliinil toimub kala paneerimine masinaga, kala liigub pliidis rull-transportööri abil, õli ja vee vahetamine pliidis on mehhaniseeritud, praekala jahutatakse ventilaatoritega.

    Kolhoosikorra ajal on tublisti edenenud elamuehitus, valminud uus suurepärane lasteaed, väga tubli on sööklapersonal, kes teenindab kalatehase töötajaid.

    Tundmatuseni on muutunud kalatehase heakord haljastusbrigaadi töölerakendamise tulemusena.

    Paljuliikmelise kolhoosipere abi kalatehase töös oli eriti hästi tunda selle aasta algul, mil ligemale 30 laevastikuosakonna meest töötas kalatehases heeringapreservide pakkimisel.

    Alati nurinata ja rõõmsatujuliselt suhtusid töötlemise raskustesse Peeter Evert, Heiki Kapp, Peeter Kalliver, Sadraddin Lalajev, Oleg Aleksahhin, Kaido Lõppe, Mati Saar, Ahti Prits jt.

    Käesoleval suvel alustab Kõrgessaare ehitusbrigaadi töödejuhataja Sulev Pihel koos abikaasa Virve Piheliga oma 25. remonti ja rekonstrueerimist tsehhis.

    Praegu käivad vana suitsuahju demonteerimistööd ja sügiseks ehitavad nad tsehhide uue suitsugeneraatoriga tunnel-tüüpi suitsuahju paigaldamiseks ruumid. Palju jaksu ja edu töös soovib neile kogu kalatehase pere.

    25 aasta jooksul on kalatöötlemine palju edasi läinud. Siiski teeb kadedaks meie juhataja Mati Kiiviti jutt, kui ta räägib naabrite, lätlaste, uutest kalatööstustest moodsate automaatliinidega ja igati nüüdisaegsete olmeruumidega. Nii et edasiminekuruumi meil on.

    Aastapäeva jutu lõpetuseks tahaksin soovida tänasele noorele kalatöötlejale, et Sa peaksid meie tehast omaks. Rohkem peremehetunnet, aktiivset ellusuhtumist, sest Sinust oleneb kalatehase tulevik.