Hiiu Kalur 31.03.1989
- Esimene kalameeste organisatsioon Eestis – Kärdla Vabriku Tööliste Luubisõidu ja Kalapüügi Selts – asutati 1898. a.
- 1921. a alustas Käina vallas tegevust Hiiu-Keina Kalameeste Ühisus, aastatel 1943-1949 Lõuna-Hiiumaa Kalurite Ühistu.
- Kassaris asutati 1934. a Hiiu-Kassare Kalurite Ühing, mis tegutses aastani 1941.
- Esimene kalurikolhoos Hiiumaal asutati 5. aprillil 1949. a. Selle juhatusse valiti Johannes Voolaid (esimees), Evald Voolma, Herbert Lees, Artur Apri ja Ülo Tikka, revisjonikomisjoni Konstantin Piotrovski, Edgar Tarning ja Andrei Jõema.
- Hiiu Kaluri 1949. aasta püügiplaaniks oli 283 tonni. Aasta lõpul tegeles kalapüügiga 48 inimest, kelle kasutada oli 11 motoriseeritud ja 10 aeru- ning purjepaati.
- Vabariiklikult Kalapüügitehnika ja Organiseerimise Eksperimentaalbaasilt sai Hiiu Kalur 1949. a. sügisel ühe räime- ja kilutraalnooda, mis olid esimesed meie vabariigis. Katsetused näitasid, et püünised on suure püügivõimsusega, kuid kolhoosi traalpaatidel olnud mootorid osutusid liiga nõrkadeks (keskmiselt 12 hj), et saavutada traalimiseks vajalikku kiirust.
- Hiiumaa Kalakombinaat asutati 1. aprillil 1952. a.
- Aastatel 1954-1959 organiseeris saarel kalapüüki, selle varustamist jne Hiiumaa Mootorkalapüügijaam (direktor Voldemar Jõgi).
- Esimesed STB-tüüpi 80 hj mootoriga kaks traallaeva alustasid Hiiumaal püüki 1955. aastast.
- Atlandil tehti heeringapüügiga algust 1960. aastal, mil Ranna Kalur rentis SRT-4244. 1961. a läks see üle Hiiu Kalurile, kes rentis veel SRT-213 Saku. Kuna loodetud tulu jäi tõusmata, lõpetati heeringapüük 1962. aastal.
- Esimene partii kalakonserve valmis Hiiumaal 17. juunil 1961. a.
- Kolhoosi juhatuse otsus püüniste töökoja organiseerimiseks pärineb 1961. a 20. märtsist.
- Hiiu Kalur alustas toorkala töötlemist 1962. a, kui Suursadamas suitsutati lesta.
- 1963. a ostis kolhoos Kaliningradi oblastist esimesed MRT-tüüpi traalerid – Tahkuna ja Ristna.
- Ehitusbrigaad moodustati kolhoosis 1963. a. juulis.
- Esimene SČS-tüüpi alus Läänemerel – SČS-1204 Haldi toodi 1964. a, selle kapteniks määrati Aser Havik.
- 1965. a alustati kahe MRT-tüüpi traallaevaga furtsellaaria püüdmist. Püügibrigaadi juhib loomisest alates Manivald Kääramees.
- 1966. a alustati Hiiu Kaluris taas ookeanipüügiga – septembris omandati SRTR-9120 Sõrve, veidi hiljem SRTR-9107 Vigala.
- Traallaevastik täienes 1966. a teisel poolel MSTB- tüüpi alusega, millele pandi nimi Hiiu.
- 1967. a keskel ehitati SRTR-9120 Sõrve ümber seinnoodapüügiks; seni toimus püük võrkudega. Noot kaalus 11,4 tonni.
- Suursadama remonditöökoda töötab täisvõimsusega 1968. aastast, slipi ehitamist alustati 1966. a.
- Püünistetsehh-ladu Kärdlas Sõpruse t 5 võeti ekspluatatsiooni 1970. a detsembris.
- 1972. a alustati kolhoosi SRTR-tüüpi laevadel senise 540 hj peamasina vahetamist võimsamate, 800 hj vastu. Esimesena sai sellise SRTR-9102 Undva.
- PTS-tüüpi laevadel alustati 3 kg karpides kilupreservide valmistamist 1972. a.
- 1972. a alustati vikerforelli kasvatamist sumpades.
- Eesti NSV-s esmakordselt vahetati SČS-tüüpi alusel senine 150 hj peamasin 300 hj vastu 1973. aastal SČS-1204 Haldil.
- Reisidevahelise remondi tegemist Kanaari saartel alustati 1974. a.
- Hiiumaa Kalakombinaat anti Hiiu Kalurile üle 29. augustil 1975. a.
- 17. märtsil 1976. a kinnitati kolhoosi lipule esimesena NSV Liidu kalurikolhooside hulgas orden Austuse märk.
- Jahtklubi Dago asutati 1976. a, Orjakusse ehitati klubihoone 1978-1982.
- Hiiu Kaluri laevad ületasid esmakordselt ekvaatori 12. juunil 1977. a.
- 1977. a lõpust võeti ookeanilaevastikus kasutusele SRTMK-tüüpi traalerid, esimene oli SRTMK-1442 Hiiurand.
- Abikalurite kalapüügi eeskirjad, mis lubavad tööstusliku püügi oma vabast ajast, kinnitas Hiiu Kaluri volinike koosolek 1977. a. kevadel.
- Blanšeeritud konservi valmistamise liin paigutati konservitsehhi 1978. a. Samal aastal ületas kala töötlemisest saadav kogutulu esmakordselt püügitulu.
- 13. veebruaril 1979 hävis tules kolhoosi adminhoone.
- Lastepäevakodu Vigri Viskoosas sai uue hoone 1980. aasta suvel.
- Kolhoosi rahvaspordiklubi põhikiri kinnitati 1981. a. juunis.
- Alates 1981. a kalurite päevast antakse välja kunstipreemiat, mille seni on saanud Olev Soans, Herald Eelma, Aili Vint ja Ants Viidalepp.
- 1982. a valmis Lehtmas 1000-tonnise mahuga külmhoone.
- 1983. a III kvartalis alustati limonaadi ja õlle, 1984. a lõpust mineraalvee Kärdla villimist.
- Senine kalatehas nimetati ümber konservitehaseks 1. aprillil 1984. a.
- Ramm-mõrd võeti esmakordselt kasutusele 1985. a Mere osakonnas.
- 13. detsembril 1985. a anti ekspluatatsiooni Lehtma sadama põhjamuul.
- 1986. a saadeti pärast 18-aastast vaheaega alus SRTMK-1462 Hiiumaa Barentsi merele krevetipüügile.
- Tervisehoone Viskoosas, kauplus Kalur ja 36 kohaga söökla Kärdlas valmisid 1986. aastal.
- 1987. a septembris viibis Kaug-Ida kalurikolhoosis Novõi Mir Hiiu Kaluri taidlejate delegatsioon.
- Majandi rahvatantsuansambel tähistas 19. märtsil 1988. a oma tegevuse 10. aastapäeva kontserdiga Tervisemajas.
- 28. oktoobril 1988. a võeti erakorralisel volinike koosolekul vastu uus põhikiri.