Skip to content

Hiiu Kaluri lugu

    Ain Tähiste

    Hiiu Kalur on kõigi aegade suurim ettevõte Hiiumaal. XX sajandi kaheksakümnendate keskpaigaks ulatus töötajate arv 1394 inimeseni, mõnedes allikates nimetatakse koguarvuks ligikaudu 1700. Nõukoguliku defitsiidimajanduse tingimustes pidi kalurikolhoos ise hoolitsema kõige vajaliku eest, et elu oleks elamisväärsem ja tööd tehtud: ei piisanud laevastikust ja kaluritest- meremeestest. Tarvis oli ka oma sadamaid, automajandit, kalakombinaati, kapitaalehituse osakonda, mis andis keskmise ehitusettevõtte mõõdu välja, oma kultuuri- ja spordiosakonda, ajalehte ja veel paljutki muud. Kui talvised jääolud halvasid praamiliikluse, ei huvitanud see Moskva ülemusi ja nii rajati toodangu ja toorme tarnimiseks oma jäätee. Legendaarseteks ametimeesteks olid varustajad, kes hankisid sprotikonservide ja „Vana Tallinna“ likööri eest Venemaa avarustest kõike vajalikku. Puulaiu puhkebaasi saunalava oli üks kindlamaid kohti nõukogulike äritehingute sõlmimiseks, mis seisnesid limiitide ja fondide väljakauplemises. Enne NSV Liidu kokkuvarisemist jõuti esimese ühisfirmani Rootsi kalameestega. Kolhoosi esimehe ametiautoks sai Audi 100, mis edestas oma kvaliteedi ja disainiga valgusaasta jagu partei- ja nõukogude tegelaste esindusautot Volga. Hiiu Kaluri ookeanipüügi meeste sissetulekud võisid olla mitu korda kõrgemad teiste hiidlaste omast ja pikalt püügireisilt tulles oli juhus, kus meremees sõitis Tallinnast Rohukülla ühes taksos ja oma mütsi lasi kaasa sõidutada teises taksos.

    Kalurikolhoosi Hiiu Kalur teke on seotud nõukogude repressiivmajandusega: 1949. aasta märtsiküüditamine tegi kõigile „puust ja punaseks“ ette, mis juhtub, kui kollektiviseerimisega viivitatakse ja nii tekkisid Hiiumaal 6 esimest kalurikolhoosi. 1961. aastal toimunud väikeste kalurikolhooside ühinemise tingisid juba pigem majanduslikud kaalutlused. ENSV ajastu lõpp lõi hingekella kolhoosikesksele universaalmajandusele ja Hiiu Kalurist moodustus 14 äriühinguga kontsern. Nendest, kes tänaseni on vastu pidanud, on enamus Hiiu Kalurist sõltumatud. Kalapüügi võimaluste ja vähenõudlike turgude kokkukuivamine sai saatuslikuks Kõrgessaare kalakombinaadile.

    AS Hiiu Kaluri laevastik on optimeerunud viie aluseni, suurtest sadamatest jätkab tegevust vaid Suursadama remondibaasi oma, kohalikud rannapüügi sadamad läksid varade jagamise käigus erakätesse.

    AS Hiiu Kaluris on 2023.aasta talve seisuga 36 töötajat, neist 33 Hiiumaal.

    Hiiu Kaluri laevad ja kaptenid 2023. aasta alguses:

    • Tenacious (1989 Rootsi), kapten Taivo Korol;
    • Kaluri (1969 Saksa DV), kapten Villu Roosa;
    • Randi (1990 Rootsi), kapten Erki Jõesuu;
    • Piirisaare (MRTK, 1993 Venemaa), kapten Vjatšeslav Utjupin;
    • Lavassaare (MRTK, 1992 Venemaa), kapten Hannes Ojala;

    Eestis on Hiiu Kaluril osalus järgmistes tehastes:

    • Läätsa Kalatööstus Saaremaal;
    • Kajax Fishexport Lius;
    • Estofish Audrus;
    • Kalajahutehas Paldiskis, mis kuulub kalapüügiühistutele, kus ollakse osanikud.

    Soomes on Hiiu Kaluril kaks tehast: Taivasalos Länsi-Rannikon Kala OY ja Uusikaupunkis Troolari Olympos.

    Lisaks Hiiu Kaluri 5 püügilaevale on ettevõttel veel Eestis osalus 3 kalapüügilaevas: Narvia, Kotkas ja Hiiesaare.

    Soomes on Hiiu Kaluril osalus 6 laevas: Santos, Silverfors, Menhaden, Baltik, Olympos ja Laguna.

    Kalurikolhoosi Hiiu Kalur ajaloo aastani 1988 on kirja pannud Guido Paomees samal aastal trükimusta näinud brošüüris „Hiiu Kalur. Töö, inimesed, aastad“. Koguteoses Hiiumaa on Peeter Vohu sulest üllitatud Kalanduse peatükk, mis käsitleb põhjalikult probleeme, mis kerkisid üles Hiiu Kaluri juhtimises ja vajasid lahendamist majandusliku edu tagamiseks. Peeter Vohu on samas artiklis väga põhjalikult kirjeldanud Hiiu Kaluri ümberkujunemist 1980. aastate lõpust tänapäevani. Avaldame seal kirjapandu lühendatult.