Noppeid mereteedelt

Bruno Pao
Mere kutset järgides. Hiidlased maailmameredel ajaloo keerdkäikudes (Koostaja Endel Lepisto. Klubi Pühalepa Vanamehed, 2020)

Hiidlaste ja saarlaste esimene laev, mis võis sõita kõikidel meredel

Kuressaare tolliametis registreeriti 9. juulil 1891 kolmemastiline kahvelkuunar „Koidula“, mis ehitati Võhma sadamas. Laeva omanikkudena on kirjas Hiiumaa elanikud Simmo Leisberg, Toomas Leisberg, Siim Pao, Simmo Onno, Peeter Hausberg (ka laeva ehitusmeister) ja Saaremaa elanikud Ado Meerits, Mihkel Meerits, Jaan Viikan, Mihkel Piik ja Simmo Loodus. Hiidlased andsid laevaseltsile raha ja saarlased metsamaterjali. Laeva mahutavus oli 259 netotonni ja võis purjetada kõikidel meredel. Kapteniks sai Simmo Leisberg, kes jäi sellele kohale kahekümneks aastaks. Kõik osanikud teenisid oma panuse mitmekordselt tagasi. Pärast kapten Leisbergi haigestumist ja surma otsustasid osanikud laeva müüa. Selle ostis Haapsalu kapten Mihkel Utov, kes purjetas „Koidulal“ veel kolm aastat. Ühel sõidul ajas metsik torm laeva Läänemerel Klaipeda lähedal liivasele madalikule. Päästjatel ei õnnestunud vrakile läheneda. Peagi paisusid vesilastis laevas lastiks olevad kimmilauad. Purjeka tekk rebenes pealt ja mässav meri kandis teki koos kapteni kajutiga rannale lähemale. Kapten päästeti viskeliini külge kinnitatud ujuvrõnga pükstes ja meeskond paatidega.

Laevad, mis registri järgi olid kirjas Hiiumaal

Eesti Ajalomuuseumis on üks purjelaevade nimestik Hiiumaa laevadest 1833. aastast kuni 1850. aastate lõpuni. Toon selle nimestiku minupoolsete kommentaaride ja täiendustega lugejani. Olen selle kirja pannud 2009. aastal.

• Prikk „Ewald ja Bertha“, suurus 180 lasti. Oli hiljem ajalepingul Pärnus.
• Kuunar „Kühleborn“, suurus 75 lasti.
• Jaht „Zampfe“, suurus 18 lasti.
• Prikk „Stern“, suurus 120 lasti.
• Kuunar „Eduard“ (I), suurus 65 lasti. Kõrgessaare mõisa laev.
• Kuunar „Ariel“ (I), suurus 20 lasti. Kandis 1100 puuda kaupa, kipper Mart Pissa.
• Kuunar „Dietrich“, suurus 75 lasti.
• Kaljas „Margaretha“, suurus 50 lasti.
• Kaljas „Polka“, suurus 65 lasti. Ehitatud 1844. Vedas ostetud teravilja Saaremaalt.
• Parklaev „Hioma“, ehitatud 1848 Suursadamas ehitusmeistri Weilbachi jooniste järgi. Ehitust juhtis Kai Agerskow. Pikkus veeliinist 126 jalga, laius 32 jalga ja kõrgus 13 jalga. Mahutavus 212 lasti. Laeva väärtus 4000 £. Esimene kapten Marcus Peter Markusson. Tüürimees H. J. Klidt, hiljem ka kapten. Alates 1853 kapteniks Peter Boysen, tüürimees P. P. Jens. Madrused kohalikud hiidlased. Sooritasid „Hiomaga“ 1853. aastal reisi üle ekvaatori ja ümber Кар Hoorni Peruusse guaanot tooma.
• Kuunar „Nekman“, suurus 60 lasti. Võttis osa kaupade päästmisest.
• Kuunar „Habet“,suurus 80 lasti.
• Luup „Norman“, suurus 10 lasti. Laevnik Nigolas Raud. Vedas 1850. aastatel villa. Laadis 25 pakki ehk 204 puuda.
• Kuunar „Konstantin“, suurus 70 lasti.
• Jaht „Runo“, suurus 20 lasti.
• Jaht „Tahkona“, suurus 35 lasti. Kipper Peet Pallora. Lähivedudel1840. aastatel.
• Jaht „Capri“, suurus 25 lasti. Kipper Jüri Tüür. Lähivedudel 1850. aastatel.
• Jaht „Aktiv“, ehitatud 1845, suurus 30 lasti. Kipper M. Akel. Vedas 1850. aastatel Tallinnast kaste masinatega. Ilmselt oli laeva kandejõud näidatust suurem.
• Kuunar „Rapid“, ehitatud 1856, suurus 60 lasti.
• Jaht „Charlotte, suurus 25 lasti.
• Jaht „Merlin“, suurus 8 lasti. Tegelikult paat.
• Luup „Ecco“, suurus 25 lasti, ehitatud 1857. Kipper Prido Apri. 1860. aastatel vedas Tallinnast villa.
• Prikk „Caspar“, suurus 130 lasti. Kaugsõidu laev.
• Kuunar „Lotus“, ehitatud 1860, suurus 150 lasti. Kapten kohalikku päritolu H. Tarning.
• Kuunar „Ariel“ (II), suurus 70 lasti.
• Kuunar „Dago“, suurus 30 lasti.
• Kuunar „Eduard“ (II), suurus 65 lasti.
• Kuunar „Lebed“, ehitatud 1842, suurus 110 lasti. Kapten L. Grandy. Kaugsõidu laev, vedas 1850. aastatel vilja Lääne-Euroopa sadamatesse.
• Luup „Falke“, suurus 30 lasti. Kipper Jakob Kappel. Vedas 1840. aastatel vilja Tallinnasse.
• Luup „Swallow“, suurus 30 lasti. Selle laevaga toodi Tallinnast 1847. astal „Hioma“ ehitamiseks seadmeid ja materjale.
• Luup „Hazard“, suurus 30 lasti. Kipper Theback, kes 1859. a viis laevaga Tallinnasse raudsahku.
• Kuunar „Theodor“, suurus 60 lasti. Ehitatud 1827. 1849. a tegi kapten Niels Nestvedi juhtimisel reisi Rotterdami.
• Kuunar „Phönix“, suurus 90 lasti.
• Kuunar „Hoffnung“, suurus 50 lasti.
• Kuunar „Fortuna“ , suurus 70 lasti.
• Luup „Haltaus“, suurus 42 lasti. Ehitatud 1855 Suursadamas. Hukkus Saksa rannikul 1864.
• Prikk „Wilhelmine Magdalena“, suurus 200 lasti.
• Prikk „Commerse of Dago“, suurus 120 lasti.

Ülejäänud on väikesed paaditaolised alused, millel enamuses numbrid. Näiteks Huisk nr 1, Huisk nr 2 jne. Loetletud laevade piirile ulatub ka esimene „Andreas“, mis ehitati Suursadamas kaugsõitude jaoks 1857. aastal hukkunud „Hioma“ asemele. 2. mail 1862 alustas ta esimest reisi Suursadamast Londonisse, kapteniks Nestved Kõrgessaarest. Trümmides 200 lasti kaeru. „Andreas“ purjetas 1892. aastani, mille järel ehitati uus „Andreas“. Mõlema „Andrease“ ehitust arendas juba Konstantin Ungern-Sternbergi poeg Evald Ungern-Sternberg (1824–1899).