Sulev Mõniste

Sulev VahterMerele avatud maa, 2015, lk 49-54 Hiiumaa kirderannikul Sääre ja Kukka külade vahel paiknev Suursadam on sajandeid olnud Hiiumaa tähtsaim sadam. Eelkõige on tegemist põlise kaubasadamaga, mida kasutasid ühiselt mitme Hiiumaa mõisa laevad. Teisalt on ta soodsa varjulise asendi tõttu ka hea talvesa- dam ning lõpuks paik, kus 17. sajandi lõpust 20. sajandi keskpaigani tegutsenud laevaehitusettevõttes valmisid Baltimaade suurimad… Read More »Suursadam XX sajandi tuultes

Peeter Vohu. Kalandus (Koguteos Hiiumaa, Kärdla 2015, lk 607-630)Väljavõtted ja täiendused Ain Tähiste Kalurikolhoosi aeg 14. märtsil 1961 ühinesidki kõik Hiiumaa kalurikolhoosid tervet rajooni hõlmavaks kalurikolhoosiks, mille nimeks sai Hiiu Kalur. Mõned päevad pärast Hiiu ühinemist moodustati Sõru (brigadir Theodor Pruul), Ranna (Valter Uuskar), Salinõmme (Johannes Maar), Sarve (Arno Pass), Suursadama (Erich Lahe), Kõrgessaare (Edgar Tarning) ja Kõpu (Heinrich Kasser)… Read More »Peeter Vohu Hiiu Kalurist

Ain Tähiste Hiiu Kalur on kõigi aegade suurim ettevõte Hiiumaal. XX sajandi kaheksakümnendate keskpaigaks ulatus töötajate arv 1394 inimeseni, mõnedes allikates nimetatakse koguarvuks ligikaudu 1700. Nõukoguliku defitsiidimajanduse tingimustes pidi kalurikolhoos ise hoolitsema kõige vajaliku eest, et elu oleks elamisväärsem ja tööd tehtud: ei piisanud laevastikust ja kaluritest- meremeestest. Tarvis oli ka oma sadamaid, automajandit, kalakombinaati, kapitaalehituse osakonda, mis andis keskmise… Read More »Hiiu Kaluri lugu

Guido PaomeesHiiu Kalur 31.03, 15.04, 29.04, 14.05, 27.05 1987 Hiiumaa kalurid tegid Atlandil heeringapüügiga algust 1960. aastal, mil tolleaegne Ranna Kalur rentis Heeringapüügi Valitsuselt SRT-4244. Raskusi oli meeskonna komplekteerimisega ning esimene väljasõit hilines plaanitust. Alus anti kolhoosile üle 22. jaanuaril 1960. aastal ning järgmisel päeval lahkus laev Atlandile, kapteniks Georg Gorski. Esimene reis kestis aprilli alguseni – seega veidi üle… Read More »Kiilu all on ookean

Ellen Karpa, meisterHiiu Kalur 11.07.1986 17. juunil 25 aastat tagasi oli kalatehases ärev-pidulikud hetked. Valmis sai esimene partii kalakonserve Hiiumaal. Kes siis viibisid konservitsehhi hälli juures sel päikesepaistelisel juunipäeval 1961. aastal. Kindlasti August Loomägi ja Vjatšeslav Vakker, Hiiumaa Kalakombinaadi peainsener ja direktor, kes mitu aastat juba varem olid muret ja vaeva näinud nii ehitusprobleemide lahendamise kui seadmete muretsemisega. Konservitsehhi sisseseade… Read More »25 aastat kalakonserve Hiiumaal

Guido PaomeesHiiu Kalur 31.03.1989 Teada on, et Hiiu Kalur ei ole neljakümne aasta jooksul olnud ainukene kalastusega tegelev kolhoos saarel. Järgnevalt tahaks ühte koondada kalurikolhoosid, mis Hiiumaal olnud ja neid juhtinud esimehed. Kui veidi võrrelda kalurikolhooside asutamise daatumeid, siis hakkab silma nende perioodilisus. See oli tingitud meist viimasel neljakümnel aastal ülekäinud kampaaniatest, olgu see siis kartuli ruutpesiti panek või kolhooside… Read More »1949. aasta aprillis

Hiiu Kalur 31.03.1989

August MarilehtEesti Kalur, jaanuar 1981, lk 15-16 Aastal 1927 algas Hiiumaal lesta noodapüük mootorpaatidega ja turustamine Tallinna kalasadama kaudu. Püüdjad olid Suursadama ja Kärdla kalurid. Kalapaadid sel ajal olid 10-12 m pikad, tekitud ja 10-15 hj mootoritega. Paadimootorist oli tehtud ülekanne vintsitrummidele. millede abil noota veeti. Noodavedu toimus järgmiselt: algul lasti tugev ankur merre u 18 m sügavusele, edasi ankrutross,… Read More »Lestapüügist Hiiumaal

Kalapaat Kalapaat (ka meripaat), väheldane, harilikult tekita veesõiduk, mida kasutatakse rannalähedases meres ja sisevetel kalapüüdmisel. Kalapaadi tüüp, suurus ja ehituse eripära olenevad püügiviisist ja paadi otstarbest. Merekalapaatidel on erinevalt sisevete, sealhulgas Peipsi kalapaatidest, alati kiil. Eesti väikseim, rannalähedasel püügil ääremeres kasutatav kalapaat on julla (lootsik, haabju), mille pikkus 3-4,9 m, laius 1,2-1,5 m, süvis umbes 0,5 m. Lootsikut kasutati õnge-… Read More »Kalapaadid ja kalalaevad

Kalapüügivahendid Kalapüügivahendid ehk kalapüünised, erinevad vahendid kalade tabamiseks veekogudest. Ajalooliselt on kasutusel olnud mitmeid erinevaid vahendeid, milledest osa on vajunud unustusehõlma, osade kasutamine aga kas täielikult või osaliselt keelatud (ahing, lõhkeaine, mürgid, elektrikahv jms). Eestis kasutada lubatud püügivahendid on ära toodud ja defineeritud Kalapüügieeskirjaga (vastu võetud 16.06.2016 nr 65), milles püügivahendid jagatakse püügipõhimõtte järgi õngpüünisteks, allveepüügivahenditeks, nakkepüünisteks, lõkspüünisteks, kurnpüünisteks ja… Read More »Kalapüügivahendid (kalapüünised)

https://www.kalapeedia.ee Jääpüük Jääpüük, kalapüük jääga kaetud veekogust. Selle algelisemad vormid on kahvapüük jääaugust, kalade uimaseks põrutamine läbi jää (põrutamispüük) ja ahingupüük. Harvemini pannakse jää alla madalvette mõrdu (nt Kassaril, Matsalus, Noarootsis). Levinuim on jääpüük õngede, nootade ja eriti võrkudega. Õngedest kasutatakse söödaga (nt kirbuõng, tonka) ja söödata (sikuti) käsiõngi ja unda, harvem jadaõngi. Võrgupüügil tehakse jäässe võrgujada pikkuselt auke. Esimesest… Read More »Püügiviisid

Uudo KoolmeisterNõukogude Hiiumaa 2.07.1985 Merekalapüük tegeleb rannalähedastes vetes toitumis-, talvitumis- või kudemisrändel olevate kalade püügiga. Mõnel pool, nagu Hiiumaa randades, nimetati ja nimetatakse seda tänapäevani rannapüügiks. Püünistena on kasutatud võrke, mõrdu, seisevnootasid, traale, õngejadasid, bottengarne jt. Võrkpüünised ehk võrgud olid minevikus ühed kasutatavamad püünised. Kalaliikide järgi eristatakse räime-, kilu-, siia- ja lestavõrke. Võrk on püünis, mille olulisim osa on võrgust… Read More »Hiidlaste kalapüügivahendeist

Uudo KoolmeisterNõukogude Hiiumaa 11.06.1985 Möödunud sajandi lõpupoole ja käesoleva sajandi algul, kui kohalik rannapüük Hiiumaa lääneranniku – Õngu, Haldi, Külaküla, Prahnu, Vanamõisa – kalameestele vähest saaki andis, suundus muist rannakülade mehi rändpüügile Lääne-Eesti, Saaremaa ja Pärnu lahe randadesse. Osa püüdis siiski kodurandades kogu püügiperioodi kestel. Aastasadu oli Läänemaa suurimaks kalapüügipiirkonnaks Matsalu laht ja selle ümbruskonna ääremeri. Kalarohkuse ja kalurite arvukuse… Read More »Räimepüük minevikus

Uudo KoolmeisterNõukogude Hiiumaa 10.01.1985 Kui sügisesene kalapüük lõppes, jäi veel paatide ja lotjade vedamine kaldale talvekorterisse. Paatide ja lotjade kaldalevedamise päev anti edasi suusõnaliselt perest peresse. Ajaliselt määras selle päeva kindlaks talv, mis kiirel sammul lähenes, ja kaldaäärsete kivide vahele hakkas tekkima jääkirmetis. Tavaliselt oli see pärast mardipäeva, kui kalapüük oli juba lõpetatud. Määratud päeva hommikul varase koiduga kogunesid pikkades… Read More »Paadid veeti kaldale

Uudo KoolmeisterNõukogude Hiiumaa 15.11.1984 Nüüd tuletaksin meelde aasta ohtlikumat kalapüügiperioodi – sügispüüki – ohtlike tuulte, tormide, udude ja vihmadega ning isegi lume- ja rahetormidega. Eriti ohtlikud olid ootamatult tekkinud lääne-, loode- ja edelatormid. Hiiumaa läänerannikule käisid nad otse peale. Ka vanarahva tarkus ütleb: „Tõsine loet (loodetorm) alla kolme päeva järele ei jäta.“ Kui siis õnged merre jäid, olid neist pärast… Read More »Sügisene kalapüük minevikus

Uudo KoolmeisterNõukogude Hiiumaa 6.09.1984 Suvepüügi alguseks olid mõrrad merest välja toodud, adrust ja mudast puhastatud, hoolikalt kuivatatud ning parandatud ja panipaikades, mõrravaiad võrkmajja katuse alla laotud. Ka kevadpüügi suuresilmalised räimevõrgud pandi aita selleks määratud võrgukirstu. Võrkude parandamine jäi talveõhtuteks. Suvisesse kalapüügiperioodi, mis kestis jaanipäevast mihklipäevani, mahtusid kilupüük, maretapäevast (13. juulil) räimepüük, siia- ja lestapüük ning väiksemal määral augustis angerjapüük. Septembris… Read More »Suvine kalapüük minevikus

Uudo KoolmeisterNõukogude Hiiumaa 17.07.1984 Seekord jätkaksin teemat sellega, kuidas hiidlased käisid Muhust räime toomas. Nagu päevad, kuud ega aastaajad pole ühesugused, nii ka aasta pole aasta sarnane. Kalamees ütleb aastate kohta: „Oli aastaid, kui kala tuli merest nagu kasukalt karvu, kuid oli ka aastaid, kus ei saanud kassigi karjuma.“ Et aga silgutünnid talveks tühjaks ei jääks, tuli nende täitmiseks leida… Read More »Muhust räime toomas

Uudo KoolmeisterNõukogude Hiiumaa 9.05.1984 Kui meri vabanes jääkaanest ja jääalune kalapüük oli lõppenud, võiski kevadist suurpüüki alustada. Selleks ajaks oli uusi mõrdu ja võrke ning paate valmistatud ja olemasolevaid kohendatud, ka muu kalapüügiks vajalik varustus üle vaadatud ja valmis pandud. Hommikul ärgates oli kalamehel esimene asi vaadata mere poole, et näha, kas jää on öö jooksul lautrikivide vahelt liikuma hakanud… Read More »Kevadine suurpüük minevikus

Uudo KoolmeisterNõukogude Hiiumaa 20.04.1984 Kui mõrrad, võrgud, õnged, köied olid kõik valmis, pandi need korralikult rannas asuvasse võrgumajja. Mõrravaiad asetati veepiirile püramiidi. Nii jäid nad siia seniks, kuni püügimeri jääst vabanes. Et aga mõrdu, võrke, õngi ja kõike selle juurde kuuluvat püügikohale viia, oli vaja kalapaati. Järgnevalt räägimegi sellest. Kõige vanema paaditüübina on tuntud jämedast puutüvest õõnestatud künataolised paadid, nn.… Read More »Kalapaadid

Uudo KoolmeisterNõukogude Hiiumaa 20.03.1984 Et mõrdade ja võrkude kudumiseks mõrralõnga ja võrgulõnga (niiti) saada, pidi kalamehe pere suvel kanepit ja lina kasvatama, hooldama ja sügisel koristama ning töötlema. Kanep ja lina koristati põllult käsitsi kitkudes. Kiu eraldamiseks pandi lina mõneks nädalaks veekogusse likku. Leost võetud linapeod laotati lahtivõetult koplisse niidetud murule kuivama. Edasi järgnes kanepi ja lina töötlemine järgmiselt: rehetoas… Read More »Kalapüügivahendite valmistamine minevikus

Uudo KoolmeisterNõukogude Hiiumaa 26.01.1984 Milline oli kalameeste talvine tegevus aastakümneid tagasi? Kui lainetav merepind tardus ja jää tõmbus üle kaugeleulatuva sinava vee, mängis talv oma vägeva võimuga peremeest. Rahu valitses nüüd mere kohal, jääväljal nägi silm kaugele ja seal, kus suve palavail päevil valgepurjelised laevad õõtsusid, oli näha talvist teed mõnekümne sentimeetri paksusel jääl. Rahulik oli talvine kalarand, kus kevadsuvisel… Read More »Talvine kalapüük jääaugust minevikus