Merendus

Evald PastJooni Eesti mereasjanduse minevikust (Tallinn 1935) Ka Hiiu mereasjandus ulatub Krimmi sõjani, millal hiidlased oma niinimetatud „võrgulaevadega“ liikusid merel. Need võrgulaevad olid umbes 30 jala pikkused lahtised paadid. Pikemale reisile minnes pandi paadi külgedele lainte varjuks üks, kaks või kolm varulauda, millised kinnitati kuuseokstega. Need ei olnud küll päris veetihedad, kuid andsid siiski tormi puhul lainte vastu varju. Võrgulaeval… Read More »Hiiu mereasjandus

Bruno PaoMere kutset järgides. Hiidlased maailmameredel ajaloo keerdkäikudes (Koostaja Endel Lepisto. Klubi Pühalepa Vanamehed, 2020) Hiidlaste ja saarlaste esimene laev, mis võis sõita kõikidel meredel Kuressaare tolliametis registreeriti 9. juulil 1891 kolmemastiline kahvelkuunar „Koidula“, mis ehitati Võhma sadamas. Laeva omanikkudena on kirjas Hiiumaa elanikud Simmo Leisberg, Toomas Leisberg, Siim Pao, Simmo Onno, Peeter Hausberg (ka laeva ehitusmeister) ja Saaremaa elanikud… Read More »Noppeid mereteedelt

Bruno Pao (kirja pandud 2008)Meretuulte keskel. Sündmused ja saatused (Koostas Endel Lepisto. Klubi Pühalepa Vanamehed, 2021, lk 11-13) Laevanduse ajaloost kuulub kõige pikem periood puulaevadele. Nende ehitamine otse mererannal oli jõukohane materjali kättesaadavuse ja kohaliku oskusteabe poolest. Puulaeva suurus sõltus metsamaterjali kvaliteedist, ehitajate majanduslikust kandejõust ja eesmärkidest, milleks laeva vajati. 1930. aastatel ehitati Lääne-Eestis suuremaid puulaevu, mis varustati 100-250 hobujõulise… Read More »Puulaevadest Hiiumaal ja Saaremaal 20. sajandi esimesel poolel

Raamatust „Hiiumaa meremees jutustab II“ (Tartu 2021, lk 392-395) Jalgsi üle noore jää [1945–1947] Ootasime juba paar päeva, kui levis kuuldus, et Heltermaa naised olla tulnud villakottidega Hiiumaalt üle jää Kiltsi villavabrikusse villu kraasima. Villakotid olnud neil ree peal, mida nad endi järel mööda jääd olla vedanud. Inimesed otsustasid alustada järgmisel hommikul teekonda Hiiumaale, sest külm ilm püsis ning see… Read More »Jegard Kõmmuse jäätee lood

Raamatust „Hiiumaa meremees jutustab II“ (Tartu 2021, lk 488-492, 582-587) Päästeoperatsioon [1948] Sel sügisel saadeti aurulaev Gustavi peale kapten Leppa asendama vana kaugesõidukapten Antson. Temalt võeti kaugesõiduluba ära sellepärast, et tema laevalt oli Rootsis jalga lasknud üks noor eestlasest tütarlaps, kajutiteenija. Ta rääkis hiljem, et selle tütarlapse oli laevale soovitanud Eesti kommunistliku partei tolleaegne esimene sekretär Nikolai Karotamm isiklikult. Rootsis… Read More »Jegard Kõmmuse meenutused II

Endel LepistoMaa ja mere vahel, 2018, lk 65-79 Aurik WARIAG Sellest laevast on teada vähe. Ehitatud 1853. aastal. Kuulus aurulaevaseltsile Mediator. Haapsalu-Heltermaa liinil sõitis 1856-1864. Kipper oli Simmo Pertov (snd 13. 12.1793 Saarnaki laiul, srn 5. 04. 1874 Heltermaal, maetud Kummistu kalmistule, tema hauatähis on säilinud tänaseni). Mõningail andmeil oli Pertov esimene hiidlane, kes pärast 25-aastast kroonuteenistust eluga Hiiumaale tagasi… Read More »Laevaühendus Heltermaa-Rohuküla liinil

Aivar Viidik2014 Nii, nagu iga õige muhameedlane peab korra elus Mekas käima ja iga eurooplane Pariisis või Roomas, võiks ka iga hiidlane olla külastanud Tihu järvi ja Pihla raba, Tahkuna kaitserajatisi ja Lõimastu liivaluiteid, Ristna lõunaneeme ja Kaleste randa, Vanajõe orgu ja Kaibaldi nõmme, Kassarit ja Sääre tirpi, Sarve rannamaastikke ja muidugi laidusid. Kõigis neis paigus avaldub Hiiumaa ilu oma… Read More »Kas nii nad hävitasidki meie Saarnaki?

Ain TähisteHiiu Leht 22.10.2021 Viiskümmend aastat tagasi sai Tiit Leito oma kätesse hiigeltöö – rajada Hiiumaa laidude maastikukaitseala. Pea olematu ressursi ja nõukoguliku kidumajanduse tingimustes sai mees sellega hakkama. Saarnaki ja Hanikatsi talukompleksid tehti korda, maastikke hakati hooldama, taastati Pihlakare kalurionn, rajati looduse õpperadasid. Tänavu suvel sai ette võetud retk Saarnaki laiule. Pilt, mis linnulennult näib jätkuvalt kaunis ja idülliline,… Read More »Jalutuskäik Tiit Leito elutöö varemetel

Koostaja Tiit Leito, täiendused ja hetkeolukord Ain Tähiste Saarnaki asustamine Saarnaki on Väinamere laidudest üks esimesi, millel inimasustust mainitakse. Juba 1564. aasta ürikutes on märge Sarnake Jürgenist ja Marcus Jacobsonist peredega. 16. sajandi keskpaigast esineb juba mitmetes materjalides korduvalt nimetus „Saarnak“ erinevate variantides: 1587 Sarnaka, 1748 Sarnaago ja 1858 juba Sarnak. Hiljem elasid laiul juba ainult Saarnakid. 1973. aastal jäi… Read More »Saarnaki kultuurilugu

Teele SaarKatkend Tuna 2017/2 artiklist „Sõjaliselt otsustava tähtsusega tööala. Laevaühing J. Telliskivi & A. Saarna tegevus 1942–1944“ 1942. aastal valmis III Reichi Relvastuse ja Sõjamoona Riigikomissariaadis (Reichkomissariat Bewaffnung und Munition) plaan uute kaubalaevade ehitamiseks. 23. juunil 1942 avaldati Hitleri käsk kaubalaevade tonnaaži väljaehitamise kohta. See kehtestas otsustava tähtsusega sõjalise ülesandena (Kriegsentscheidende) uute kaubalaevade ehituse ja vanade remontimise. Käsu kohaselt tuli… Read More »Laevaehitus Orjakus 1942–1944

Raamatust „Hiiumaa meremees jutustab I“ (Tartu 2016) Kuidas laevapoiss kaljase ära päästis Kord 1920ndate aastate keskpaiku oli Hiiu-Emmastes randlaste kahemastiline uus esimest suve meresolev laev Ülo saare läänerannal Külaküla lahes ankrul, kus oli enamiku meeste kodukoht. Laeva kapten Juhan Vesingi ehk Prehnu Juhan jätnud seekord laevale vahimeheks esimest suve sõitva laevapoisi ning läinud ülejäänud meestega maale. Olnud sügis ja tõusnud… Read More »Jegard Kõmmuse meenutusi

Manivald KuikHiiumaa 15.06 – 8.07 2004 Asjaolu, et tänavu märtsikuul möödus 70 aastat, mil alustasin palgalise purjelaeva-ehitajana tööd Hiiumaal Orjaku sadamas, ärgitas mind seda kauget aega meenutama. See lugu algas nii: õppisin siis alles Kassari algkoolis, aga õhtuti ja puhkepäevadel olin oma teises elukoolis Orjaku sadamas, purjelaevade keskel ja neid oli seal talvitumas palju – ikka kuni 35–40 laeva, üks… Read More »Kuidas minust sai purjelaevaehitaja ja meremees

Uudo KoolmeisterNõukogude Hiiumaa 7.08.1984 Kui põllul või heinakaarel nädal aega tublisti tööd tehtud, kulusid laupäeva õhtu ja pühapäev nii noortele kui vanadele puhkuseks ja lõbutsemiseks marjaks ära. Olid ju vanasti suvised tööpäevad heinakaarel pikad ja väsitavad – päikesetõusust loojakuni. Laupäeval tuldi aga heinamaalt mõni tund varem koju. Käidi saunas, kinnitati keha. Siis seadsid noored end külakiigele minekuks, et seal lõkke… Read More »Tule minu valevasse purjepaati …

Uudo KoolmeisterNõukogude Hiiumaa 18.08.1987 Kevad ja jääminek tõid randadesse vilka elu. Rannakülades oli kõikjal siginat-saginat. Valmistuti kevadiseks kalapüügiks või siis jälle halulaevade vastuvõtuks ja nende laadimiseks. Kuid põld … ega seegi oodanud; tuli külvata vili, panna maha kartul. Randlane pidi ju kõigega tulema toime ja hea korralduse juures tuligi. Haldi laugas oli igal kevadel üks esimesi halurandadest, kust algas põletispuude… Read More »Kuidas laaditi halulaevu

Suursadam – võõrapärase nimega Djuphamn Bruno PaoMerele avatud maa, 2015, lk 43-48 Enne teemakohaste nähtuste ja sündmuste kavatsetud raamidesse paigutamist tuleks siiski korraks piiluda ka varasemasse Rootsi aega, millal XVII sajandi lõpukümnenditel hakkas Hiiumaa merenduses kirderannikul silma paistma juba 1593. aastal esimest korda nimetatud Sääre sadam (Serle Hamn), mida hiljem hakati rootsi keeli nimetatama Djuphamn (saksa keeli Tiefenhafen), mis tähendab… Read More »Suursadam

Kui Tihu järvel otsiti viikingilaeva H. Arald [Harald Tammik]Nõukogude Hiiumaa 24.04.1979 1935. aastal võisime lugeda ajalehest „Vaba Maa“: „Vanade paadi jäänuste otsimine Tihu järvel Hiiumaal ei andnud loodetud tulemusi, kuna sügav vesi tegi juurdepääsu võimatuks. Otsimist jätkatakse tuleval aastal.“ Tol ajal arvati, et Hiiumaa Tihu või Männamaa järve soostunud vete varjus peituv paat on pärit vanade eestlaste viikingiajast, mil meie… Read More »Tihu järve muinaslaev