Sulev Mõniste

Teele SaarKatkend Tuna 2017/2 artiklist „Sõjaliselt otsustava tähtsusega tööala. Laevaühing J. Telliskivi & A. Saarna tegevus 1942–1944“ 1942. aastal valmis III Reichi Relvastuse ja Sõjamoona Riigikomissariaadis (Reichkomissariat Bewaffnung und Munition) plaan uute kaubalaevade ehitamiseks. 23. juunil 1942 avaldati Hitleri käsk kaubalaevade tonnaaži väljaehitamise kohta. See kehtestas otsustava tähtsusega sõjalise ülesandena (Kriegsentscheidende) uute kaubalaevade ehituse ja vanade remontimise. Käsu kohaselt tuli… Read More »Laevaehitus Orjakus 1942–1944

Raamatust „Hiiumaa meremees jutustab I“ (Tartu 2016) Kuidas laevapoiss kaljase ära päästis Kord 1920ndate aastate keskpaiku oli Hiiu-Emmastes randlaste kahemastiline uus esimest suve meresolev laev Ülo saare läänerannal Külaküla lahes ankrul, kus oli enamiku meeste kodukoht. Laeva kapten Juhan Vesingi ehk Prehnu Juhan jätnud seekord laevale vahimeheks esimest suve sõitva laevapoisi ning läinud ülejäänud meestega maale. Olnud sügis ja tõusnud… Read More »Jegard Kõmmuse meenutusi

Manivald KuikHiiumaa 15.06 – 8.07 2004 Asjaolu, et tänavu märtsikuul möödus 70 aastat, mil alustasin palgalise purjelaeva-ehitajana tööd Hiiumaal Orjaku sadamas, ärgitas mind seda kauget aega meenutama. See lugu algas nii: õppisin siis alles Kassari algkoolis, aga õhtuti ja puhkepäevadel olin oma teises elukoolis Orjaku sadamas, purjelaevade keskel ja neid oli seal talvitumas palju – ikka kuni 35–40 laeva, üks… Read More »Kuidas minust sai purjelaevaehitaja ja meremees

Uudo KoolmeisterNõukogude Hiiumaa 7.08.1984 Kui põllul või heinakaarel nädal aega tublisti tööd tehtud, kulusid laupäeva õhtu ja pühapäev nii noortele kui vanadele puhkuseks ja lõbutsemiseks marjaks ära. Olid ju vanasti suvised tööpäevad heinakaarel pikad ja väsitavad – päikesetõusust loojakuni. Laupäeval tuldi aga heinamaalt mõni tund varem koju. Käidi saunas, kinnitati keha. Siis seadsid noored end külakiigele minekuks, et seal lõkke… Read More »Tule minu valevasse purjepaati …

Uudo KoolmeisterNõukogude Hiiumaa 18.08.1987 Kevad ja jääminek tõid randadesse vilka elu. Rannakülades oli kõikjal siginat-saginat. Valmistuti kevadiseks kalapüügiks või siis jälle halulaevade vastuvõtuks ja nende laadimiseks. Kuid põld … ega seegi oodanud; tuli külvata vili, panna maha kartul. Randlane pidi ju kõigega tulema toime ja hea korralduse juures tuligi. Haldi laugas oli igal kevadel üks esimesi halurandadest, kust algas põletispuude… Read More »Kuidas laaditi halulaevu

Suursadam – võõrapärase nimega Djuphamn Bruno PaoMerele avatud maa, 2015, lk 43-48 Enne teemakohaste nähtuste ja sündmuste kavatsetud raamidesse paigutamist tuleks siiski korraks piiluda ka varasemasse Rootsi aega, millal XVII sajandi lõpukümnenditel hakkas Hiiumaa merenduses kirderannikul silma paistma juba 1593. aastal esimest korda nimetatud Sääre sadam (Serle Hamn), mida hiljem hakati rootsi keeli nimetatama Djuphamn (saksa keeli Tiefenhafen), mis tähendab… Read More »Suursadam

Kui Tihu järvel otsiti viikingilaeva H. Arald [Harald Tammik]Nõukogude Hiiumaa 24.04.1979 1935. aastal võisime lugeda ajalehest „Vaba Maa“: „Vanade paadi jäänuste otsimine Tihu järvel Hiiumaal ei andnud loodetud tulemusi, kuna sügav vesi tegi juurdepääsu võimatuks. Otsimist jätkatakse tuleval aastal.“ Tol ajal arvati, et Hiiumaa Tihu või Männamaa järve soostunud vete varjus peituv paat on pärit vanade eestlaste viikingiajast, mil meie… Read More »Tihu järve muinaslaev