Kalapaat
Kalapaat (ka meripaat), väheldane, harilikult tekita veesõiduk, mida kasutatakse rannalähedases meres ja sisevetel kalapüüdmisel. Kalapaadi tüüp, suurus ja ehituse eripära olenevad püügiviisist ja paadi otstarbest. Merekalapaatidel on erinevalt sisevete, sealhulgas Peipsi kalapaatidest, alati kiil.
Eesti väikseim, rannalähedasel püügil ääremeres kasutatav kalapaat on julla (lootsik, haabju), mille pikkus 3-4,9 m, laius 1,2-1,5 m, süvis umbes 0,5 m. Lootsikut kasutati õnge- ja võrgupüügil ning noodavedamisel kinnijäänud püünise päästmisel ja saagi kaldale toimetamisel.
Suuremad, aerude ja purjede jõul liikuvad kalapaadid olid 4,9-7,6 m pikkused, 1,8-2,4 m laiused ja 0,6-0,75 m süvisega. Vanemail kalapaatidel oli enamasti laia ahtripeegliga pära, uuematel (millega kaugemale avamerele sõideti) enamasti terav ahtertääviga pära. Suure kalapaadi kohalik nimetus tulenes enamasti peamisest kasutatavast püünisest (õngepaat, noodapaat, nooda suurpaat, võrgupaat, mõrrapaat, kakuampaat jm) või ka tähtsaimast püütavast kalast (räime-, räimepüüu-, kilu-, lestapaat). Suurt kalapaati on valdavalt Lääne-Eestis ja saartel nimetatud ka laevaks (noodalaev, võrklaev, räimelaev, püüulaev). Kuusalus ja sellest ida poole on paadi üldnimetuseks vene. Põhjarannikul tuntud kalapaadinimetused neljalaidne ja viislaid (viislaad) põhinevad sellel, et algselt oli paatidel kumbki külg ehitatud vastavalt neljast või viiest lauast (laiast).
Iga kaluripere püüdis endale hankida ühe korraliku püügipaadi ja rannaäärseks liikumiseks väikese paadi. Kehvematel kaluritel paati polnud ja need käisid teiste juures ligisõitjatena kalastamas või siis muretsesid ühise kalapaadi, olles võrdsed osanikud. Kuni 20. sajandi alguseni liikusid Eesti kalapaadid ainult aerude ja purjede jõul. Suurematel kalapaatidel oli äravõetav mast (purjepaat). Mootori kasutuselevõtt tõi kaasa kalapaadi konstruktsiooni tunduva muutumise (mootorpaat) ja purjekate osatähtsuse vähenemise. Rannaäärsel kalapüügil on sõudepaat praeguseni tähtis, purjepaadid on peaaegu kadunud. 1930. aastate lõpul oli neil veel märkimisväärne osa, eriti Lääne-Eestis.
Lappajapaat
Puitkerega, tekita, elliptilise ahtriga mootorpaat, Eesti tavalisimaid kalapüügipaate mõrra- ja kastmõrrapüügil. DW 4,5 t, L 8,25, B 2,55, H 0,8 m. Painutatud kaared, karveel- või ka klinkerplangutus. Kasutatakse kuni 25 hj (17 kW) mootorit.
Kakuampaat
Kakuampaat, rahvapäraselt ka kakuam, kastmõrrapüügil kasutatav puitkerega mootorpaat. Kujunes Eestis välja põhiliselt 1940-ndate II poolel, kui hakati kasutama kastmõrdasid. Kolhoosidevahelises Laevatehases ehitati 1954-1994 umbes 1000 kakuampaati; diiselmootorite võimsus on suurenenud 20 hj-lt 60 hj-ni, kasutatud on ka traktorite mootoreid. Pikkus 10–12 m, laius 2,5 m. Paadikaared on poolemeetrise sammuga ja kaari katva sileplangutuse paksus 3,5 cm. Vööritääv on sirge, ahter ahtripeeglita. Paadi keskosa on tekita, sinna tõstetakse kastmõrrast nõutatud saak. Paadi ahtris ja vööris on ujuvust tagavad kinnised kastid. Vööris võib olla ka pisike ahiküttega kajut ning ahtris roolikamber. Roolilehte liigutatakse hüdrauliliselt. Sõidukiirus kuni 7-8 sõlme. Kastmõrrapüügil kasutatakse harilikult koos lappajapaatidega.
Sumplaev
Sumplaev, väikelaev, millega veeti eluskala. Eestis võttis sumplaeva kasutusele Pärnu kalaeksportöör A. Tolli 1989. Sumplaevaga veeti põhiliselt angerjat, vähem haugi (talub sumpa halvasti) ja ahvenat. Sumplaeva kere oli harilikult puidust. Eluskala (liigid eraldi) hoiti 2-5 veega täidetud sumbasotis ning veevahetuseks olid laevakeres sumbasottide kohal augud. Eristati korje- ja veesumplaevu. 1930-ndail oli Eestis kümmekond sumplaeva, neist suurim mootorlaev „Traal“ (58,3 brt). Nüüdisaegsetel suurematel veosumplaevadel on hapniku- ja jahutusseadmed. Eestis sumplaevu enam ei kasutata. Mereleksikon, 1996
Seiner
Seiner, peamiselt seinnoodaga kalapüügi laev. Eritunnus on spetsiaalne töötekk laeva ahtris, mõnikord lisaks ka vööris. Seinerid on harilikult keskmise suurusega (pikkus 20-40 m) laevad, mille peamasina võimsus on 300-1000 kW. Püügimehhanismidest on neil sein- või traalvints, nooda väljavõtmise masin (või nn jõuplokk), nooda ladumise masin, juhtplokid ja eriotstarbelised vintsid. Kalaparvede otsimiseks ja nende liikumise jälgimiseks seinnooda vetteheitmisel on seinereil hüdrolokaatorid. Seinereil harilikult saaki (võib ulatuda 100 ja enam t-ni) ei töödelda, vaid kala võetakse noodast suurele transpordi- või töötlemislaevadele. Eestis ehitati seinereiks ümber SRTR- ja SRTM-tüüpi traalereid. Mereleksikon, 1966
Traaler
Traaler (inglise trawler, soome troolari; vene траулер), kalade, kalmaaride, krevettide jms püügiks kasutatav laev, millelt põhiliselt püütakse traalnoodaga, harvemini õngedega, seinnoodaga vm püünisega. Suuruse järgi eristatakse väiketraalereid (L 15–30 m; väike kalapüügilaev), keskmisi traalereid (L 30–55 m; keskmine kalapüügilaev) ja suuri traalereid (L üle 55 m). Viimaste hulka kuuluvad ka alates 1960. aastate lõpust ookeanipüügil Eestis kasutatavad supertraalerid. Traalimisviisi järgi eristatakse poorditraalereid, kus traalnoot heidetakse vette ja hiivatakse laeva poordist, ning ahtertraalereid, kus seda tehakse laeva ahtrist. Loomuse töötlemise viisi järgi eristatakse värske kala, soola- ja värske kala, külmutus- ja konserveerimistraalereid. Nüüdisaegseil traalereil on palju püügimehhanisme (nt portaalid, traalvintsid) ning kalaluure- ja navigatsiooniaparatuur (kajalood, hüdro- ja raadiolokaatorid, traalsondid).
Eesti kalamajandid püüavad Läänemerel poorditraaleritega (PTS, TB, traalpaadid), 1980. aastaist ka ahtertraaleritega. Nüüdisaja arenenud kalandusriikides ehitatakse põhiliselt poolautomatiseeritud tööoperatsioonidega keskmiseid ja väiketraalereid. Suurte traalerite kasutamist laiendab järjekindlalt ainult Venemaa.
Esimese kalatraaleri („Nikolai“, hilisem „Saaremaa“) tõid Eestisse vennad Malahhovid, sellega käidi Jäämeres tursapüügil. Laev uppus koos laevaperega 1921 Petrogradi lähedal.
NSV Liidu ja Venemaa kalatraalerite tüübinimede lühendeid:
- BAT (БАТ) – suur automoomne kalatraaler (большой автономный траулер)
- BATM (БАТМ) – suur automoomne külmutustraaler (большой автономный морозильный траулер)
- BRT (БРТ) – suur kalatraaler (большой рыболовный траулер)
- BMRT (БМРТ) – suur külmutustraaler (большой морозильный рыболовный траулер)
- MRS (МРС) – väike kalaseiner ( малый рыболовный сейнер)
- MRT (БАТ) – väike kalatraaler (малый рыболовный траулер)
- MRTK (МРТК) – väike kalatraaler ahtritraalimisega (малый рыболовный траулер с кормовым тралением)
- RT (РТ) – kalatraaler (рыболовный траулер)
- RTM (РТМ) – suur külmutustraaler (рыболовный траулер морозильный)
- RTM-S (РТМС) – suur super-külmutustraaler (рыболовный траулер морозильный – супер)
- RTMK-S (РТМКС) – suur super-külmutus-konserveerimistraaler ( рыболовный траулер морозильный консервный – супер)
- SRT (СРТ) – keskmine kalatraaler (средний рыболовный траулер)
- SRTM (СРТМ) – keskmine külmutustraaler (средний рыболовный траулер морозильный)
- SRTR (СРТР) – keskmine kalatraaler külmutusseadmetega (средний рыболовный траулер рефрижераторный)