Guido Paomees
Hiiu Kalur 31.03.1989
Teada on, et Hiiu Kalur ei ole neljakümne aasta jooksul olnud ainukene kalastusega tegelev kolhoos saarel. Järgnevalt tahaks ühte koondada kalurikolhoosid, mis Hiiumaal olnud ja neid juhtinud esimehed.
- Esimese kalurikolhoosina loodi 5. aprillil 1949. aastal Kärdlas Hiiu Kalur, mille esimeheks valiti Johannes Voolaid. Peale aastast ametisolemist langes ta stalinlike repressioonide ohvriks ning aasta märtsikuust juhtis kolhoosi juhatuse esimehena Herbert Lees. Hiiu Kalur lõpetas oma tegevuse 1951. aasta märtsis kui ühineti põllumajandusliku artelliga Saare. Ühinenud kalurikolhoos sai nimeks Rahu ja seda juhtis kuni 1961. aasta kevadeni August Karilo.
- Teise kaluriartellina loodi 1949. aasta 6. aprillil Nõukogude Kalur, mida esimehena juhtis 1950. aastani Matvei Paat ja kuni kolhoosi likvideerimiseni 1961. aastal August Uuskar.
- 11. aprillil 1949. aastal asutati Vahtrepal Sirp ja Vasar (esimeheks Alfred Koppel), kuid juba nädala pärast mindi üle põllumajandusliku artelli põhikirjale, kuna kalanduse osatähtsus oli liialt väike.
- Sõru Kalur moodustati 12. aprillil ja esimesed kaks aastat juhtis seda Oskar Post, jaanuarist 1951 Erich Sau ja 1956. aasta veebruarist kuni 1961. aasta kevadeni Edgar Kivi.
- Käina kalurid asutasid Ranna Kaluri 15. aprillil 1949. aastal. Esimeheks valiti Paul Randlaht, aasta pärast Aleksander Tarn. Aastatel 1957-1961 juhtis kolhoosi Evald Paulus.
- Koidula kalurikolhoos Kassaris tegutses 23. aprillist napilt kaks aastat – juhtis seda Arend Tamm. 1951. aasta märtsis ühinesid Koidula kalurid Ranna Kaluriga, põllumajandustöötajad aga Kassari kolhoosiga.
- 1949. aasta 3. mail läks põllumajanduslik Ristna üle kaluriartelli põhikirjale – uueks nimeks valiti Ristna Kalur, esimeheks sai Jakob Vool.
- 1951. aastal ühines Ristna Kalur põllumajandusliku kolhoosiga Liit – tekkis kalurikolhoos Punalipp, mille esimeheks valiti kuni 1959. aastani Olga Malk-Liivlaid, seejärel 1961. aastani Elmar Türnpuu.
- 1951. aasta novembris asutati Saareranna kalurikolhoos – esimees August Klaas, kuid põllumajanduse liialt suure osatähtsuse pärast kalurite liit selle põhikirja ei kinnitanud ja nii jäi see ettevõtmine vaid paberile.
- Tänapäeva suurmajand moodustati 14. märtsil 1961. aastal Hiiumaa viie kalurikolhoosi ühinemisel. Esimehena alustas Ivo-Benito Tibar, 1966. aasta märtsist jätkas Hugo Maide. Peeter Vohu on ametis 1979. aasta oktoobrist.
Kui veidi võrrelda kalurikolhooside asutamise daatumeid, siis hakkab silma nende perioodilisus. See oli tingitud meist viimasel neljakümnel aastal ülekäinud kampaaniatest, olgu see siis kartuli ruutpesiti panek või kolhooside loomine. Viimane algas juba 1945. aastal kui ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P Keskkomitee andsid 2. märtsil välja määruse Abinõude kohta Eesti NSV kalamajanduse taastamisel ja ülesehitamisel. Punkti pani sellele aga 1949. aasta märtsiküüditamine. Hirmunud talurahvas hakkas igal pool, näitamaks oma lojaalsust, külade kaupa kolhoosidesse astuma.
Kalastuses on ühistöö tavadel olnud alati kaalukas koht. Varasematel kollektiivse tegevuse kogemustel oli küll märkimisväärne osa kalurite ettevalmistamisel üleminekuks kolhoosikorrale, kuid meetodid, kuidas kollektiivmajandid loodi, erinesid väga suuresti kalurkonna senistest harjumustest. Peamisteks negatiivseteks teguriteks tuleb siinkohal pidada vabatahtlikkuse põhimõtte ignoreerimist ja liigset kiirustamist Äärmuseni viidud põhikirjajärgne ühistamine võttis kalur-talupidajalt ära igasuguse materiaalse ja moraalse huvitatuse. Võib aga arvata, et kolhooside loomiseni oleks kalurkond jõudnud ka ilma 1949. aasta pöördelise aprillikuuta, kuid veidi hiljem ja ilma repressioonideta, loomuliku arengu tulemusena.